„Kuna teise sambasse kantakse 2 protsenti bruto-, mitte netopalgast, siis kogumispensioni makse suurust tulumaksu tõus ei mõjuta. Soovi korral saab igakuist sissemakse määra teise sambasse ka muuta. Teise samba makse määra tõstmine vähendab seda osa palgast, mida maksustatakse tulumaksuga,“ sõnab Schamardin.

Teise sambaga liitunute palgast läheb igakuiselt pensionifondi 2 protsenti ja riik lisab sellele 4 protsenti ühisest sotsiaalmaksu katlast. Seetõttu nimetatakse seda ka 2+4 süsteemiks. Kuni 30. novembrini saab soovi korral tõsta kogumispensioni makse määra 4-le või 6-le protsendile. Siis hakkab uus makse määr kehtima esimesel võimalusel ehk 1. jaanuarist 2025. Riik panustab omalt poolt endiselt 4 protsendiga. Kogumispensioni makset on võimalik tõsta ka pärast 30. novembrit, kuid siis hakkab uus makse määr kehtima alles 2026. aasta jaanuaris.

Kallimaks muutub teisest sambast raha väljavõtmine enne pensioniiga. Kui seda tehakse siis, kui pensionieani on jäänud üle 5 aasta, maksustatakse väljamakse 22-protsendilise tulumaksuga endise 20 asemel. „Kolmandasse sambasse koguja saab endiselt tulumaksutagastust sissemakstud summadelt. Kui seni tagastas riik järgneva aasta kevadel kontole viiendiku ehk 20 protsenti kolmandasse sambasse kantud summast, siis tulevikus saab see olema 22 protsenti. Esimene uue määraga tagastus toimub 2026. aasta kevadel,“ lisab Schamardin.

Kolmandale pensionisambale kehtib tulumaksutagastus aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa aastas 15 protsenti brutosissetulekust või 6000 eurot. Soodustuse kasutamiseks saab kolmanda samba sissemakseid teha kuni aasta lõpuni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena