Analüütik: majanduslangus on peatunud, kuid kiiret taastumist ei ole veel tekkinud

Kolmandas kvartalis läks paremini teenusmajandussektoritel, kus info ja sidesektoris kavas lisandväärtus aastaga 7,3% ning teise kvartaliga võrreldes 21,9%. Teenuste eksport on taastumas ning see veab endaga kaasa ka seotud sektoreid. Lisaks infole ja sidele kasvas aastaga lisandväärtus ka turismisektoris ja logistikas.

Mõnevõrra keerulisem on seis tööstuses. Töötleva tööstuse lisandväärtus langes aastaga 7,1% ja teise kvartaliga võrreldes 13,8%. Kuna meie peamistel eksporditurgudel on majandus kas languses (Läti SKP langes aastaga 1,7%) või nulli lähedane (Rootsi SKP ei muutunud aastaga ja Soomel kasvas 0,4%), siis ei ole ka meie töötlevas tööstuse veel taastumist tekkinud.

Lähiriikide majandusolukord on töötlevale tööstusele oluline, kuna ca kaks kolmandikku nende toodangust läheb ekspordiks. Lisaks tööstusele on seis keerukam ehitussektoris, mis vähendas Eesti kolmanda kvartali SKP kasvu 1,1% võrra. Kuna euribor on viimastel kuudel allapoole tulnud ja kinnisvaraturg on muutunud elavamaks, siis järgnevatel kvartalitel võib oodata mõningat taastumist ka ehituses.

Üheks suuremaks SKP kasvu mõjutajaks oli kolmandas kvartalis investeeringute langus aastases võrdluses. See tulenes asjaolust, et mullu kolmandas kvartalis oli investeeringute tase tavapärasest kõrgem. Võrreldes teise kvartaliga kasvasid ka investeeringud ja nende maht oli selle aasta suurim.

Neljanda kvartali SKP-d hakkavad mõjutama järgmise aasta maksumuudatused, kuna osa tarbimist tuuakse sellesse aastasse. Seda eeskätt autode müügis, et ennetada järgmisest aastast kehtima hakkavat registreerimistasu. Koos eksporditurgude elavnemisega võime neljandas kvartalis näha juba majandust kasvamas nii kvartaalses kui ka aastases arvestuses.