Jüri Jaanson: kindlus tuleviku ees tagab majandusliku edu

Meeldib või mitte, aga riigi majandusliku toimetuleku ja arengu üks olulisi väljundeid on riigieelarve, mis näitab ühiskonna jätkusuutlikkust ja heaolu arengut, kirjutab reformierakondlasest Riigikogu liige Jüri Jaanson.

Kümme aastat tagasi alanud Ukraina sõja kulg ning üha enam vaba maailma ja kurjuse teljel polariseeruv maailm paneb meiegi lähiaastate eelarvetele surve, millist pole varem olnud. Kaitseinvesteeringute kasv ja kaitsetööstuse areng tuleb lähiaastatel mõjus, toetades meie majanduskasvu uuel tõusul ja kandes samas eelkõige julgeolekutagatise ning kindluse andja rolli.

Eesti on investeeringute poolest Euroopa riikide tipus

Peaminister Kristen Michali 2025. aasta riigieelarve üleandmisel Riigikogule peetud kõnes rõhutatud prioriteetide ja suuniste valguses tõstab ka Jüri Jaanson esile olulised investeeringud, kaitsekulutuste kasvu ning sotsiaalvaldkonna jätkuva tugevdamise tähtsuse.

Tuleva aasta riigieelarve märksõnad on julgeoleku kindlustamine, investeeringud ja majanduskasvu elavdamine, eelarve korrastamine, pensionite kasv ning riigi kokkuhoiukohad.

Eesti riigi kaitseinvesteeringute kulutused moodustavad vähemalt 3,3% SKP-st. Meie julgeoleku tagamise plaan on pikk, järgmisel neljal aastal panustatakse riigi sõjalisse kaitsesse 5,6 miljardit eurot ja sellele lisandub veel 1,6 miljardit laskemoona soetamiseks 2031. aastani. Kaitsekulude osakaalult eelarves oleme NATO riikide esikolmikus, sealhulgas toetame Ukrainat 100 miljoni euroga aastas. Nelja aastaga teeb see 400 miljonit eurot vältimatut kulu, sest Ukraina võidust paremat julgeolekutagatist meil selles verises sõjas pole.

Investeeringuid ja investeeringutoetusi on järgmisel aastal plaanis teha 1,9 miljardit euro ulatuses, millega oleme Euroopa riikide tipus. Tööstuse arengust peab saama Eesti uus tugevus IT-sektori kõrval. Majanduse kasvuks vajaliku kõrgtehnoloogilise tootmise suuremahulisteks investeeringuteks on järgmise nelja aasta jooksul planeeritud 160 miljonit eurot.

Taristuinvesteeringutest läheb pool miljardit eurot kaitsevaldkonda, CO₂ kvoodi müügist suunatakse majandusse 403 miljonit, sellest kaks kolmandikku Rail Balticu ehitusse. Rohetehnoloogia arenduseks planeeritakse 25 miljonit ja korterelamute energiatõhususe parandamiseks 50 miljoni euro mahus investeeringuid. Eelarve panustab kõrghariduse tegevustoetusteks 263 miljonit eurot, võimaldades suuremas mahus õpet IKT-, tehnika-, tootmis- ja ehitusvaldkonnas.

Meie majanduse konkurentsivõime sõltub ka heast, turunõudlusele vastava oskustööjõu kättesaadavusest. Ka riigihanked ja planeeringud peavad muutuma kiiremaks ning vähem bürokraatiat nõudvamaks, et vajalikud suured tootmisprojektid rahvusvahelises konkurentsis meile tuleks ja tulu tooks. 2025. aasta riigieelarve annab selleks suuna ja vahendid.

Pensionid kasvavad jätkuvalt

Sotsiaalvaldkonnas me järeleandmisi kõige haavatavamate arvelt ei tee. Keskmine vanaduspension ja töövõimetoetuse päevamäär kasvasid tänavu aprillis enam kui kümme protsenti, järgmistel aastatel prognoositavalt veel viie protsendi kaupa. Lisaks pensionitõusule suurenevad ka sügava ja raske puudega laste ning täiskasvanute toetused. Mahukas lisaraha suunatakse erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuse pakkumisse ja psüühikahäiretega inimeste abistamisse lisaks juba eraldatud iga-aastasele 46 miljonile eurole. Vanemahüvitistelt kaob töölkäimise piirang.

Edu tagab kindlus tuleviku ees

Valitsus on võtnud põhimõtteks, et uusi makse vähemalt 2027. aastani juurde ei tule ja maksukoormus ei kasva.

Riigirahanduse korrastamise ja suurinvesteeringute nimel, samuti 2016. aastast võimul olnud valitsuste ära kulutatud reservide puudumise tõttu ja ka Euroopa Liidu liikmesriikide finantskokkulepete piiridesse mahtumiseks tuli igal ministeeriumil üle vaadata võimalikud kokkuhoiukohad. Avalikke kulusid kärbitakse nelja aasta jooksul kogumahus miljard, koos eelmise valitsuse otsustega 1,4 miljardit eurot.

Kuivõrd riigikaitsekulud kasvavad 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%, suureneb ülejäänud riigieelarve vaid 1,9 protsenti ja sealhulgas riigi majandus- ning tööjõukulud hoopiski vähenevad enam kui protsendi jagu. Kokkuhoiust jäävad välja õpetajate ja riigi julgeolekuga seotud struktuuride palgad. Oluline on, et tänu kokkuhoiuotsustele säästab riik ainuüksi intressikuludelt juba umbes 200 miljonit eurot.

Uut riigieelarvet võib nimetada kindlustunde eelarveks. Valitsuse plaan Eestile on murranguline, sest tõukab meid taaskord arenguteele, mille vilju saame juba lähiaastatel kasvamas näha.