Karm statistika. Makseraskustes leibkondade hulk on aastaga kasvanud 40 protsenti

Makseraskustes leibkondade hulk on viimase kolme aasta jooksul järjest suurenenud. Mida teha, kui arvete maksmine viibib ja ots otsaga kokku tulla on aina raskem?

Statistikaameti andmetel on Eestis 2024. aastal 43 500 makseraskustes leibkonda, mida on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Neist 4500 leibkonda on hädas just eluaseme- või kodulaenu tasumisega. „Arvestades seda, et pea kõik hinnad on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, siis on selline tulem oodatav,“ nentis Citadele Eesti jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

Kuidas aga aru saada, et hakkad jääma makseraskustesse? Hakiaineni sõnul on hoiatavaks märgiks näiteks see, kui erinevate arvete tasumine hakkab viibima või kui eelmise kuu arveid tuleb pidevalt maksta järgmise kuu palga eest. Ka see, kui kulude katteks tuleb pidevalt laenata sõpradelt või perekonnalt raha. „Ohumärgiks on ka, kui inimene kasutab ots-otsaga kokku tulemiseks krediitkaarti. Krediitkaart on hea vahend ootamatute kulutuste, välismaal reisimise või kõikuva sissetuleku korral, ent kui seda hakatakse kasutama igapäevaste kulude katteks, võib see viidata probleemile,“ ütles Hakiainen.

Hakiaineni sõnul tuleb olla endaga võimalikult aus ning analüüsida kriitiliselt oma olukorda ja finantskäitumist. „Alustada tuleb tunnistamisest, et on tekkinud probleem. Tihti käib makseraskustesse sattumisega kaasas ka häbi, mis raskendab olukorra selgelt nägemist ja abi otsimist,“ ütles Hakiainen. „Tasub mõelda, millest makseraskused tingitud on ning kas need on mööduvad või mitte. Töö kaotus on küll näiteks mööduv põhjus, ent ilmselt mitte kuigi kiirelt.“

Kui inimene on aru saanud, et tal on raskusi laenude tasumisega, tuleb Hakiaineni sõnul tegutseda kohe. „Viivitamine ei aita kaasa. Mida proaktiivsemalt inimene oma murest pangale märku annab, seda kiiremini leitakse ka lahendus ning pannakse piir probleemi süvenemisele. Panga huvi on samuti ju see, et inimene ei jääks võlgu ning ta püsiks maksevõimeline. Seega on ka pank motiveeritud lahedusi leidma.“ Samuti aitab kiire reageerimine hoida inimese makseajalugu puhtana. Kui makse on rohkem kui 45 päeva võlas olnud, peab pank sellest teada andma maksehäireregistrisse Creditinfo ning inimene kantakse võlglaste nimekirja. See aga tähendab, et tal võib olla tulevikus päris raske uut laenu saada.

Pangad pakuvad makseraskuste korral näiteks maksepuhkust või makse tähtaja pikendamist. Sel juhul peab aga inimene pangale tõestama, et tema sissetulekud on oluliselt vähenenud, näiteks esitama pangale Töötukassa tõendi töö kaotuse kohta.

Kui aga tundub, et olukord on väga mitmetahuline ning ei tea, mida täpselt teha, tasub Hakiaineni sõnul pöörduda võlanõustaja poole, kes selgitab inimesele tema õigusi ja kohustusi, aitab koostada maksegraafikuid ja eelarveid ning taotleda maksepuhkust. „Kui enam sissetulekust kõige jaoks välja ei tule, siis tuleb seada prioriteedid ning millestki loobuda. Võlanõustaja saab aidata ka selle kaalumisel.“

Kohe on käes ka pühade hooaeg, mil inimesed kulutavad tavapärasest rohkem. „Kindlasti tasub oma rahalist olukorda hinnata ning mitte kulutada üle oma võimete piiri,“ ütles Hakiainen. Abiks on sellisel puhul eelarve tegemine, sooduspakkumiste ära kasutamine ja ausus teistega. „Detsember on kulukas kõigile, seega võib pere või sõpradega kokku leppida, et kingitusi sel aastal ei tehta ning selle asemel toob igaüks midagi kaasa peolauale,“ sõnas Hakiainen.