Ökonomist: Leedu majanduskasv on Euroopas teisel kohal. Eesti ja Läti jäävad kaugele maha

Eesti ja Läti kolmanda kvartali SKT vähenes aastases võrdluses vastavalt 0,7% ja 1,6%. Kui need numbrid vastasid oodatule, siis Leedu üllatas kolmandas kvartalis ennustustest veelgi tugevama 1,2% kasvuga, millega tuli Euroopa Liidus lausa teisele kohale, kirjutab Citadele panga peaökonomist Karlis Purgailis.

Balti riikide tulemused erinevad märgatavalt Euroopa Liidu üldisest keskmisest, kus SKT kasvas keskmiselt 0,3%. Leedu tugevaid tulemusi ei osatud prognoosida, arvestades piirkonna üldist keerulist olukorda, samas kui Eesti ja Läti langused vastasid rohkem ootustele, kuna neid mõjutavad jätkuvad struktuurilised probleemid.

Investeeringute langus ehituses ja töötlevas tööstuses

Eesti majandus kannatas peamiselt investeeringute 15,2% languse tõttu, eriti ehituses ja töötlevas tööstuses. Samas kasvas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor 7,3%, pakkudes sellega väikest lootusekiirt. Ka kinnisvara ja põllumajandus andsid tagasihoidliku panuse.

Lätis oli langus pea kõikides peamistes sektorites, sealhulgas töötlevas tööstuses (–2,1%) ja ehituses (–6,9%). Oluliselt langes ka transpordi ja ladustamise sektor (–7,7%), mis peegeldab väiksemat nõudlust logistikakeskustes. Positiivsena kasvas kaubandussektor 4,7%, mida toetas jaekaubanduse ja automüügi elavnemine.

Leedu silmapaistev tulemus põhines hulgi- ja jaekaubanduse tõusul ning investeeringute 2,6% kasvul. Samuti mängis olulist rolli töötlev tööstus, mida toetas suurenenud kodumaine tarbimine ja ekspordivajadus.

Investeeringud ja kaubandus

Investeeringud Balti riikidesse on olnud erinevad. Eestis langesid investeeringud järsult, eriti hoonete ja masinate valdkonnas. Lätis vähenes kapitali hulk peamiselt ehitusprojektides. Samas Leedu näitas investeeringute kasvu, mis peegeldab ettevõtete kõrgemat kindlustunnet ja valitsuse tuge.

Ekspordi ja impordi mustrid erinesid Balti riikides samuti. Eestis jäid ekspordimahud stabiilseks, samas kui import pisut vähenes. Lätis oli ekspordis väike kasv, kuid teenindussektor langes. Leedus vähenes eksport 3,9%, kuid positiivne kaubandusbilanss säilis tänu tugevale teenuste ekspordile ja impordi vähenemisele.

Eratarbimine ja maksutulud

Eestis ja Lätis vähenes eratarbimine, kuna leibkonnad piirasid mittehädavajalikke kulutusi. Leedus registreeriti aga eratarbimises tagasihoidlik kasv, mida toetasid tõusvad palgad ja madalam inflatsioon.

Maksutulud, eelkõige käibemaksust ja tollimaksudest, kasvasid kogu regioonis, aidates kaasa riikide eelarvestabiilsusele.

Väljavaade aasta lõpuks ja tulevaks aastaks

Tulevikku vaadates seisavad Balti riigid silmitsi keerulise, kuid mitte ületamatu olukorraga. Eesti ja Läti võivad jätkuvalt kogeda nõrka kodumaist nõudlust ja investeerimiskindluse puudumist. Samas jätkub ilmselt Leedu positiivne hoog ka neljandas kvartalis. Seda toetavad tugev tarbimine ja strateegilised investeeringud.

2025. aastaks oodatakse Eestis ja Lätis mõõdukat taastumist, sõltuvalt väliskeskkonna paranemisest ja ehituse ja töötleva tööstuse käekäigust. Leedu kasv peaks jääma Euroopa Liidu keskmisest kõrgemaks, toetudes tugevale tarbijanõudlusele ja investeeringutele.