„Tõsi on see, et Eesti pankade kapital on kallim ja teisipidi nende laenude rahastamine samuti kallim. Kui 1990. ja 2000. aastatel olid meile Rootsi pangad äärmiselt olulised, sest nad andsid Eestisse laene, mis aitasid Eesti majandust käima lükata – ja see raha, mis välja laenati, tuli kapitalist, mille Rootsi pangad siia tõid –, siis täna on Eesti ettevõtted ja tarbijad juba nii palju rikkad, et meil on piisavalt oma vahendeid, mida välja laenata,“ selgitab Rohtla.

Seega praegu me Rootsi raha tema sõnul ei vaja ja emapangad süstivad Eesti tütarpankadesse palju vähem raha. Rootsi pangad laenavadki juba välja Eesti hoiustajate raha, mis seisab 70% ulatuses Rootsi pankades hoiustel, mille pealt intressi eriti ei maksta. „Rootsi pangad teenivad ju väga suure osa kasumist Eesti inimeste pealt ja viivad selle Rootsi,“ nendib Coop Panga nõukogu esimees, kes arvab, et Rootsi pankade nuumamise asemel võiks Eesti inimesed oma raha pigem kodumaistesse pankadesse viia.