Harju maakohus tunnistas kaks ettevõtjat altkäemaksu andmises süüdi

Harju maakohus tunnistas Sergei Zavarzini ja Rudolf Trussi ning ettevõtted Danite Elektritööd OÜ ja Danite Varahooldus OÜ süüdi altkäemaksu andmises ning Trussi lisaks ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises.

Zavarzinile mõistis kohus vabadusekaotuse 1 aastat 6 kuud tingimisi 2-aastase katseajaga ning Trussile 2-aastase tingimisi vabadusekaotuse katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Ettevõtetele mõistis kohus kummalegi tingimisi rahalise karistuse 50 00 eurot.

Ligi 300 000 eurot

Süüdistuse järgi andis Sergei Zavarzin Tallinna Sadama ja sadama endisele tütarühingule TS Energia endisele töötajale altkäemaksu erinevate Tallinna Sadamale vajalike elektritööde teostamise hangete ja tööde võitmiseks eest kokku 211 434,60 eurot. Süüdistuse järgi sõlmisid sadama endine töötaja ja Zavarzin ebaõiguskokkuleppe ajavahemikus 2011–2013 ning altkäemaksu anti alates aastast 2013. kuni 2019. aastani.

Rudolf Truss andis süüdistuse järgi sadama endisele töötajale altkäemaksu 87 509,61 eurot selle eest, et ka tema ettevõte Danite Varahooldus OÜ saaks sadamas erinevaid elektritöid edukalt teha. Süüdistuse järgi sõlmisid sadama endine töötaja ja Truss ebaõiguskokkuleppe hiljemalt 2010. aastal ning altkäemaksu anti kuni 2019. aastani. Süüdistuse järgi jõudis altkäemaks sadama endise töötajani tema nii-öelda usaldusisiku äriühingute kaudu, mida kasutati vahekehadena. Samuti soetati sadama endise töötaja perele erinevaid tehnikatooteid. Lisaks altkäemaksu andmisele aitas Truss kaasa ka sadama lepingupartnerite Arpe OÜ ja Energiaring OÜ poolt altkäemaksu andmisele üle 40 000 euro.

Tegu polnud avaliku sektori korruptsiooniga

Kohtulikus uurimises oli üks peamisi vaidlusküsimusi, kas tegu oli erasektori või avaliku sektori korruptsiooniga. Kohtu hinnangul ei täitnud Tallinna Sadam ega varem selle tütarühing TS Energia erinevate energeetikatööde teostamise lepinguid, sõlmides oma lepingupartneritega Danite Varahooldus OÜ-ga, OÜ-ga Danite Elektritööd, Arpe OÜ-ga ja Energiaring OÜ-ga avalikku ülesannet, mistõttu puudus sadama endisel pikaaegsel töötajal ametiseisund ning avaliku sektori altkäemaksu koosseisuks vajalik ametiisiku tunnus. Seega vastutavad süüdistatavad erasektori altkäemaksu andmise eest. Kuna altkäemaksu kuriteo faktiline lõpuleviimine toimus veel ka 2019. aasta alguses, ei olnud alust ei osaliselt ega tervikuna aegumist kohaldada.

Sadama endisest töötajast energeetikaosakonna juhataja oli oma töökohal positsioonis, kus sai oma vastutusalasse kuuluvate tööde üle teostada kontrolli ja neid endale vajalikus suunas suunata, seda nii tööde teostajate, tööde sisu kui ka maksumuse üle otsustades ning sellist tugevat kontrolli ta ka teostas – seda kinnitasid ka kohtus ülekuulatud tunnistajad mööndes, et töötajale oli keeruline vastu vaielda ja üleüldse suhelda ning sel põhjusel tihti ka lihtsalt alluti. Tegemist oli seega justkui jõupositsiooniga, mis võimaldas kokkuvõtvalt aastate viisi oma rolli sadamast tööandja suhtes kuritarvitada, enda kasuks ära kasutada, tegutseda ebalojaalselt ja ausat konkurentsi kahjustavalt ning saada selle eest meelehead läbi oma usaldusisiku äriühingute.

Nii-öelda vahekehasid oli kokkuvõtvalt üle kümne ning neid kasutati selleks, et hüve toimetada endise sadamatöötajani. Altkäemaksu anti ka nii, et tasuti sadamatöötaja pere kulutusi. Seega kohus nõustus, et endine sadamatöötaja kuritarvitas oma pädevust aastate viisi, mille eest sai pikka aega vastutasuks hüve. Kohus luges tõendatuks, et Sergei Zavarzin tasus endisele sadamatöötajale seega altkäemaksu üle 200 000 euro, Rudolf Truss üle 80 000 euro ning viimane aitas kaasa ka Energiaring OÜ ja Arpe OÜ poolt antud altkäemaksule kokku üle 40 000 euro ja selle endise sadamatöötaja poolt vastuvõtmisele.

Otsus ei ole veel jõustunud

Karistuste mõistmisel arvestas kohus sellega, et ühelgi süüdistataval polnud kehtivat kriminaalkaristust, kriminaalmenetlus on kaua kestnud (kohtueelses menetluses aastatel 2018–2023). Samuti arvestas kohus Rudolf Trussi puhul seda, et ta mõistetakse süüdi nii täideviimises kui ka osavõtus. Juriidilise isikute puhul arvestas kohus äriühingute käibeid ning seega võimalikku karistuse individuaalset mõju. Kõike seda kaaludes pidas kohus võimalikuks, et kõigile süüdistatavatele mõistetakse siiski tingimisi karistused.

Menetluskuludena tuleb Zavarzinil ja Trussil ning nende ettevõtetel tasuda sundraha igaühel 1230 eurot. Lisaks mõistis kohus süüdistatavatelt välja kannatanu AS-i Tallinna Sadam kasuks esindaja kulud 19 324,4 eurot seoses süüküsimuse arutamisega kriminaalmenetluses võrdsetes osades ehk igaühelt 4831,1 eurot. Kolmandate isikute valitud esindaja kulude hüvitamiseks tuleb igal süüdistataval tasuda 5290,27 eurot.

Lisaks otsustas kohus konfiskeerida pärijatest kolmandatelt isikutelt endise sadamatöötaja sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 6800 eurot, mis leiti sõidukist vahetult pärast endise sadamatöötaja ja tema usaldusisiku kinnipidamist.

Harju maakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Tegemist on osaotsusega süüküsimuse osas. Kohus jätkab pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist AS-i Tallinna Sadam tsiviilhagi menetlemist.