Elu on tasakaalu otsimise mäng

Majandusinimestele meeldib teeselda, et inimesed käituvad robotlikult, arvutades külmalt iga liigutuse riski-tulu suhet. Aga me oleme hoopis elus olevused muutuvate vajaduste ja püüdlustega. Elu keerdkäikude vastu ei kindlusta ükski investeerimistoode ega kindlustuspoliis. Sellega peab lihtsalt leppima. See peaks ühtlasi lohutama kõiki neid, keda nõelab süütunne iga kord, kui hetkeaje kulutused ja igerikud säästud ennast meelde tuletavad.

Tõnu Pekk

Säästmine ja investeerimine on põhimõtteliselt lihtsad. Tulemuse määrab see, millal ja kui palju raha säästad ja kui palju tehtud investeering aja jooksul tulu teenib. Millist tulemust on vaja, sõltub omakorda sellest, mille jaoks raha kogud. Kui kogud pensioniks, on sul tõenäoliselt tarvis, et enam-vähem kindel summa hakkaks kord kuus kontole laekuma. Seega pole tark võtta kõrget tootlust taga ajades suuri riske, mis seavad ohtu igakuise stabiilse sissetuleku. Uue auto jaoks kogumine on ehk paindlikum ja lubab võtta suuremaid riske: kui investeering teenis hästi, ostad vägevama auto. Kui ei läinud nii hästi, siis tagasihoidlikuma. Läks päris halvasti? Pole viga, lükkad auto ostu edasi, sest liigelda saab ju ka ühistranspordiga.

Seega, esimene asi: parem on, kui sul on siht silme ees. Siis tead, kas ja kui suurt kaotust saad endale lubada. Raha paigutamisel arvesta kahe mõõtmega:

  1. kui pika aja pärast sündmus (töötamise lõpetamine, auto-ost, reis) kätte peaks jõudma;

  2. ja kui suur katastroof oleks sinu jaoks see, kui sa ikkagi eesmärgini ei jõua. Kõrget tootlust pakkuvad investeerimisvõimalused kannavad üldiselt ka suurema kaotuse riski.

Mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem on sul aega oodata, et negatiivne tootlus positiivseks pöörduks.

Kui oled 20ndates aastates: kingi endale midagi vahvat

Kujutle korraks: milline näed sa välja 65-aastaselt? Millest unistab 65-aastane sina? Mida ta kahetseb? Kavalamad teevad pärast kooli lõppu iseenda vanemale versioonile suure kingituse ja alustavad säästmisega kohe.

Puhas matemaatika ütleb, et noorelt alustades on kõige tähtsam küsimus, kui palju sa säästad. Tootlus on teisejärguline. Kogudes iga kuu 100 eurot sukasäärde, kasvab kogusumma 10 aastaga suuremaks, kui investeerides iga kuu 50 eurot 10% aastatootlusega. Esimesel juhul koguneks 12 000 eurot, teisel 10 200 eurot.

„Säästma hakkan siis, kui sissetulekud kasvavad,“ mõtled sa. Vean kihla, et su kulud kasvavad siis samuti. Sul ei ole täna veel palju püsikulusid – nagu koolis käivat last või toetust vajavat haiget ema või isa. Hea eesmärgi nimel saaksid praegu kasvõi pool aastat vanaema sohval magada ja üüriraha kõrvale panna.

Kui sa oma pensionärist „mina“ endale ikka silme ette manada ei suuda, leia mõni tore vahe-eesmärk. Näiteks üks töövaba aasta või oma esimese kodu sissemakse.

Kui huvi on, siis täna on õige aeg nautida mängu võlu – saad väikeste summadega investeerides rohkem riskida, sest sul on pensionini aega ja sinu vahe-eesmärgid on paindlikud: kui tootlus on negatiivne, ostad korteri hiljem või reisid Havanna asemel Vilniusesse.

Üks lihtne, aga tähtis asi veel. Kui käid tööl ja sinu aastane brutotulu on vähemalt 7847 eurot (keskmiselt vähemalt 654 eurot kuus), siis tasub alustada III sambas kogumist. III sammas on kogumiseks suurepärane tööriist, sest riik on teinud sellele olulise maksusoodustuse – sel aastal sissemakstud summalt saad tuleval kevadel 20% tulumaksu tagasi. Maksusoodustus annab kogutud vara tootlusele tubli võimenduse, mida muud kogumisviisid ei paku. Loe lähemalt, kuidas saaksid III samba enda kasuks juba täna tööle panna – alustada tasub kasvõi väikeste summadega.

Kui oled 30ndates ja 40ndates aastates: ära lase teistel enda eest otsustada

Elu keskel hakkab järjest suurem osa sinu säästmisest toimuma rohkem või vähem automaatselt. Keegi võtab su arvelt maha kodulaenumakse, keegi arvestab II samba makse, võibolla oled juba hakanud koguma III sambasse või lapse koolifondi jne.

Sellistel asjadel nagu oma kodu või lapsed on tugev emotsionaalne laeng – ole ettevaatlik, et see sinu mõtteteravust ei ohustaks. „Ma vaatan, et teil lapsele kogumiskontot polegi veel tehtud?!“ kergitab kulmu panga müügiesindaja, kelle visiitkaardil on ametiks märgitud „investeerimisnõustaja“. Sina kuuled: „Ma olen halb lapsevanem!“. Tema mõtleb: „Las ma muundan su väärtusetu vara panga jaoks väärtuslikeks vahendustasudeks!“

Üks kindlamaid viise, kuidas lähedasi toetada, on hoolitseda esmalt selle eest, et sa ise oled kindlustanud oma rahalise heaolu ega ei jää lastele või lähedastele koormaks. Kõige maksuefektiivsem ja mugavam on panna esmalt II ja III sammas enda kasuks tööle.

Maksusoodustuse ja regulaarsete sissemaksetega saab sinu vara automaatselt sinu heaks tööd teha, kui sina saad samal ajal keskenduda muudele tegevustele.

See on ka põhjus, miks tasub lapsele investeerimist alustada oma III sambast. Kui investeerimine pole su töö või hobi, ei jõua sa iga päev säästmisest ja investeerimisest mõelda. Aga tee endale selgeks, kuidas kujuneb sinu pension, millised laenud-liisingud ja investeeringud sul on ning kui suured kulud nendega kaasnevad. Kui keegi teine teeb sinu rahaotsuseid sinu eest, on tõenäoline, et need otsused on kasulikumad talle kui sulle.

Keskikka jõudes on inimeste vajadused ja võimalused nii erinevad, et soovitusi, mis kõiki kõnetaksid, on võimatu anda. Paar asja siiski:

  • Esiteks, vaata oma rahakotti tervikuna. Kui sinu sissetulekud ületavad kulutusi, on enne investeerimist mõistlik koguda endale piisav meelerahufond. Kui sul on kogunenud tarbimislaene või krediitkaardivõlg, lahenda see jama esmalt ja jõuliselt: vajadusel müü näiteks maha auto, pane suvila üürile ja otsi ajutine lisatöö.

  • Teiseks, nüüd on viimane aeg riskide hajutamiseks. Kui säästad regulaarselt kindla summa ja eesmärk on koguda raha pikaks ajaks, oleks mõistlik suunata maksed mõnda kõrgema oodatava tulususega varaklassi, nagu aktsiatesse. Peaasi, et kõik panused ühele kaardile ei satuks. Väärtpaberiportfelli diversifitseerimise vajadusest räägitakse palju. Ka 100 erinevat laenu või 15 kinnisvarainvesteeringut Eesti ühisrahastusportaalides või 10 ingelinvesteeringut tehnoloogia idufirmadesse ei ole hajutatud portfell. Viimased on huvitavad võimalused raha paigutamiseks, aga igaüks neist on riskide vaatenurgast ainult üht tüüpi investeering.

  • Kolmandaks, vaata üle oma II sammas. Kõigis Eesti pensionifondides on riskid hästi hajutatud – seda nõuab seadus. Erinevused on selles, kuidas lähenetakse investeerimisele, riskiastmes ning sellest tulenevalt oodatavas tootluses ja kuludes, mis elu vältel mõjutavad sulle koguneva vara suurust märkimisväärselt. Niisiis vali fond, mis ei suuna suurt osa sinu varast valitsemistasuna müügikuludeks või emafirma kasumiks ning sobib sinu vanuse ja riskiprofiiliga.

Kuidas investeerida 50ndates: vaata eesmärgid üle

Kui oled juba 50. juubelit tähistanud, aga vanatädilt suurt pärandust ei tulnud ja oma loodud idufirmat pole ka Google ära ostnud, oled enamuse seas. Nüüd võiks eesmärgid üle vaadata.

Praegu on sobiv moment ümber hinnata investeerimisportfelli riskid ja arvutada pensioniks kogunemas olev vara igakuiseks oodatavaks pensionimakseks. See võib olla kainestav: näiteks 100 000 eurost on raske rohkem kui 400–500 eurot kuus välja pigistada. Aga mis siis, kui sinu senised säästud on pigem 10 000 euro suurusjärgus või vähemgi?

Ole rahulik. Psühholoogidele on teada probleem, et meeleheitel inimesed muutuvad mänguriteks. Mina sinu asemel ei tormaks otsima võluvitsa, mis moondaks pisikese pensionikonto mõne aastaga külluseallikaks. Võibolla leiaksidki sellise vitsa, aga suur on tõenäosus, et see paneb hoopis su vähesedki säästud haihtuma nagu nõiaväel.

Mida sa võiksid teha? Alusta sellest, et kohendad oma ootusi ja vähenda otsustavalt püsikulusid juba täna. Näiteks: müü pere-elamu niipea, kui lapsed suureks saavad, ja osta poole väiksem, ühele-kahele inimesele sobilik mõnus kodu. Saad kohe üsna suure portsu raha, mille jõuad veel pensioniks mõistliku tootlusega teenima panna. Kui sa müüa ei raatsi, üüri lastetoad või teine korrus välja.

Tähistasin ka ise eelmisel aastal oma 50. sünnipäeva ja kirjutasin sel puhul kolmeosalise artikliseeria, kuidas planeerida oma finantse ja investeerida 50. eluaastates.

Kui pensioniiga on saabumas: kuidas planeerida vara kasutuselevõttu?

Esmalt mõtle läbi, millal ja kuidas soovid oma kogunenud vara kasutada – seda ei pea tegema ainuüksi seetõttu, et pensioniiga on saabunud. Pärast seda, kui pensionireformiga kaotati piirangud II samba kasutamisele, on sinu II ja III sambasse kogunenud vara päriselt sinu finantsavara. Sa võid kasutada seda nii, nagu soovid. Tegime põhjaliku ülevaate selle kohta, mida peaksid teadma enda jaoks parima otsuse tegemiseks.

Teiseks, valmistu oma tööea pikendamiseks. Otto van Bismarcki Saksamaa andis esimesena maailmas üle 70-aastastele õiguse pensionile jääda alles 19. sajandi lõpus – tol ajal elaski suurem osa inimesi umbes nii kaua. Täna loodame pikemat eluiga, aga kaasaja teadlased on tähele pannud, et pensionile jäämine pole tervisele kasulik – eelkõige juhul, kui sul pole kindlat plaani, kuidas oma igapäeva hakata sisustama ja end kasvõi väikese koormusega rakkes hoida.

Üks soovitus, mida teha veel enne aasta lõppu

Kokkuvõttes, investeerimine ei pea olema nii keeruline, nagu mõned pangad või finantsgurud sulle tihti väita püüavad. Edu tagavad lihtsad reeglid, mida igaüks suudab järgida: säästa regulaarselt, ära maksa liiga palju tasudeks ning püsi kursil nii headel kui ka halbadel aegadel.

Kui mõelda ühele soovitusele, mida enne aasta lõppu veel ära teha, siis see on selle aasta III samba maksusoodustuse kasutamine. Selleks tuleb teha oma III sambasse sissemakse enne 27. detsembrit kell 15.59, sest muidu läheb selle aasta maksuvõit kaduma.


Tuleva sündis kodanikualgatusel: meie eesmärgiks on teha meile endile kättesaadavaks paremad tingimused oma tuleviku jaoks raha kogumiseks. Tahtsime paremaid pensionifonde – kuna pangad ei pakkunud selliseid, kuhu tahaksime oma kogumispensioni raha paigutada, käivitasime need ise. Samal ajal teeme koostööd rahandusministeeriumiga ja võitleme selle eest, et Eesti seadused kaitseksid eelkõige inimeste, mitte pankade ja kindlustusseltside tulu.

Palun pane tähele, et Tuleva ühistu, Tuleva fondivalitseja ega Tuleva töötajad ei anna sulle investeerimisnõu ega saakski anda, sest me ei ole taotlenud investeerimisnõustamise tegevusluba. Anname alati endast parima, et jagada sinuga ausalt ja arusaadavalt infot, mida arvesse võttes saad ise otsustada. Tea, et mineviku tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus. Maksustamine oleneb isikuga seotud asjaoludest, sh residentsusest. Maksuseadused muutuvad ajas. Tulumaksu tagasisaamiseks tuleb esitada tuludeklaratsioon. Finantsteenust pakub Tuleva Fondid AS. Tutvu pensionifondi tingimuste, prospekti ja põhiteabega aadressil tuleva.ee ning küsi nõu asjatundjalt tuleva@tuleva.ee või 644 5100.

Jaga
Kommentaarid