Oluline muudatus ettevõtetele. Kohustuslikuks muutub ka väikeste arvete deklareerimine

Käibemaksulaekumise parandamiseks esitas rahandusministeerium ettepanekud kaotada tehingute deklareerimisel 1000 euro piirmäär ja muuta e-arved kohustuslikuks.

Kui käibemaksudeklaratsioonile tehti 2014. aastal lisavorm detailsemaks arvete deklareerimiseks, siis kasvatas see maksulaekumist üle 100 miljoni euro. 1000-eurose piirmäära kaotamine on järgmine samm, et saada selge pilt tehingumahtude kohta ja takistada ebaausat konkurentsi. Praeguste võimaluste juures saavad ettevõtjad deklareerimiseks kasutada automaatseid lahendusi.

„Arvete deklareerimise süsteem toob aastas eelarvesse üheksakohalise summa ebaausat konkurentsi vähendades. Tehingute 1000-eurone alammäär oli süsteemi kehtestamisel kompromiss süsteemi kriitikutega, kuid kaalukaid põhjendusi kõigi tehingute hõlmamise vastu enam ei ole,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Alla piirmäära jäävate tehingute maht on praegu üsna suur: näiteks 2023. aasta detsembri seisuga oli ca 90 000 maksukohustuslast deklareerinud aastaga sisendkäibemaksu 327 miljonit eurot, mis tuli tehingutest, mis jäid alla piirmäära ja seega deklareerimata. Seda on kohati kurjasti ära kasutatud, deklareerides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendades maksukohustust.

Teiseks probleemiks on erinevused müüja ja ostja deklareeritud andmetes, mis vajavad MTA kontrolli. 2023. aastal määrati käibedeklaratsiooni vigade parandamise tulemusel käibemaksu juurde 25 miljonit eurot. Vead olid tekkinud ennekõike andmete käsitsi sisestamisest.

Nende probleemide lahendamiseks on eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud kaks meedet: kaotada ära 1000 euro piirmäär ehk kõik arved tuleb käibemaksudeklaratsiooni lisas deklareerida ning kehtestada käibemaksukohustuslastele e-arvete kohustus. Maksudega trikitamine muutub seeläbi keerulisemaks, mis parandab omakorda konkurentsitingimusi kõikide ettevõtjate jaoks.

E-arvete kasutamine on küll vaikselt kasvanud, kuid vaid 7 protsendil maksukohuslastest on äriregistris märge, et nad võtavad vastu e-arveid. E-arvete kasutamine ei mõjuta ainult käibemaksu laekumist, vaid omab laiemat mõju. Ettevõtjate halduskoormus üldjuhul väheneb, aruandluskohustus lihtsustub ja andmete kvaliteet paraneb.

E-arvete teemaga tegeletakse ka ELi tasandil ja 2030. aasta 1. juulist on need piiriüleste tehingute korral kohustuslikud. Mitu liikmesriiki on seda kehtestamas ka siseriiklikult. Ettevõtlussektoris on e-arved juba kohustuslikud Itaalias ja sama on plaanimas Poola, Läti, Prantsusmaa ja Belgia.

Eestil ja Eesti e-arvete teenusepakkujatel on olemas vajalikud lahendused e-arvete kasutamiseks. Lahendused on mugavad, kiired ja täpsed, aitavad säästa aega ning muuta andmevahetuse ettevõtjate ja riigi vahel kiiremaks. MTA küsitluse kohaselt on 47 protsenti ettevõtjatest valmis üle minema e-arvete kasutamisele.

Pakutud meetmed suurendaks käibemaksu laekumist ligi 16,6 miljonit eurot aastas.

Rahandusministeerium saatis sel nädalal välja käibemaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, selle alusel koostatav eelnõu võiks jõustuda 2027. aastast.