Vabade ametikohtade arv on kahanemas. Millises valdkonnas lahkuti töölt enim?
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9905 vaba ametikohta, mida on 18% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5819 inimest.
„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.
Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel.
Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses
Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustab ligi 10% kõigist töölt lahkunutest. Enim tööandja algatusel töölt lahkunuid oli hariduse valdkonnas (1125 inimest) ja töötlevas tööstuses (1064). „Nii omal algatusel kui tööandja algatusel töölt lahkunute arv oli 2024. aasta kolmandas kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus lahkus töölt 9796 inimest,“ lisas Saagpakk.
Tööle võeti sel perioodil 55 766 inimest. „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võeti tööle üle 1600 inimese vähem,“ selgitas analüütik.
Tööle võetud töötajate arv oli suurim hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 4%.
Vabu ametikohti oli Eestis 2024. aasta kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas (80,7% kõikidest vabadest ametikohtadest) ja Tartu maakonnas (6,8%). Pärnu maakonnas oli 2,3% kõikidest Eesti vabadest ametikohtadest ja Ida-Virumaal 2,1%.
