Madis Timpson: julgeoleku kõrval on prioriteet pensionid ja toetused kõige haavatavamatele

Eesti suhtub väga tõsiselt oma inimestesse ja nende turvalisusesse. Riigikaitsekulud järgmistel aastatel suurenevad, kuid haavatavate ühiskonnagruppide pealt kokku ei hoita. Pensionid jätkavad tõusmist ning puudega laste ja täiskasvanute toetused suurenevad, kirjutab Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond).

Järgmisel neljal aastal suunab valitsus riigi sõjalisse kaitsesse ja eelkõige meie inimeste kaitsesse 5,6 miljardit eurot, millele lisandub veel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetuseks. Kümne aasta eest alanud Ukraina sõda võib nimetada ka sõjaks vaba maailma vastu. See on pannud meiegi eelarvele lähiaastateks surve, mida sellisel moel siiani olnud ei ole.

Iga inimene peab teadma, kuidas kriisi korral käituda

Riigi sõjalist kaitset saadab edu ainult siis, kui on kaasatud tsiviilühiskond ja meie kodanikel ning ametkondadel on ette valmistatud plaan kriisis toimimiseks. Meie eesmärk ühiskonnana on jõuda selleni, et kriisi korral saaksime muutunud oludes – kus andmeside ei tööta, kauplused on suletud ja elektrit ei ole – hakkama rohkem kui vaid paar päeva.

Sama oluline on harjutada ulatuslike evakuatsioonide korraldamist. Selleks kõigeks nähakse järgnevatel aastatel ette täiendavad 219 miljonit eurot, millest tervelt 165 miljonit suunatakse eelkõige sisejulgeoleku kindlustamisse.

Iga ministeerium on riigieelarve valguses pidanud üle vaatama võimalikud kokkuhoiukohad ja need on ka leitud – kui arvestada ka eelmise valitsuse tehtud otsuseid, saame kärpeks järgmise nelja aasta peale kokku 1,4 miljardit eurot.

Kärped iseseisvuse säilitamise ja turvalisuse nimel

Iseseisva ja iseotsustava Eesti jaoks on äärmiselt oluline mahtuda edaspidigi Euroopa Liidu liikmesriikide finantskokkulepete piiridesse. Ühe kokkuhoiumeetmena lükatakse aasta võrra edasi ka nn maksuküüru kaotamine.

Riigieelarve revisjoni järel otsustas valitsus reformida enam kui 20 aasta eest loodud töötushüvitissüsteemi, mis paraku on ajale jalgu jäänud. 2026. aasta 1. jaanuarist jõustub õiglasem ja lihtsam töötushüvitissüsteem, mis aitab kuni aastani 2028 riigieelarves kokku hoida enam kui 45 miljonit eurot.

Heameel on tõdeda, et riigisektori tööjõukulude kärpest jäävad kindlalt välja nii õpetajad kui ka politseinikud, aga ka päästjad, kaitseväe ning maksu- ja tolliameti teenistujate palgad ning küberjulgeoleku valdkonna tööjõukulud. On kohti, kust saame kärpida, kuid riigina tuleb meil endale tunnistada, et on kohti, kust võtta ei tohi. Meie edu tagatis on meie turvalisus ja julgeolek.

Toetused ja pensionid tõusevad

Oleme kokku leppinud, et sotsiaalselt kõige haavatavamate pealt me kokku ei hoia. Kui keegi räägib pensionite indekseerimise lõpetamisest, siis tõenäoliselt ta lihtsalt ei tea, mida ta räägib. Indekseerimine jätkub ja pensionid suurenevad ka järgmistel aastatel. Riik paneb raha juurde ka sügava ja raske puudega laste ning täiskasvanute toetamisse, samuti pereplaneerimisse.

Vanemahüvitiselt kaotatakse piirang, mis seni puudutas töötamist hüvitise saamise ajal. Vanemahüvitise ülempiiri tuuakse küll allapoole, kuid see muudatus käib tegelikult vaid väikese hulga lapsevanemate kohta. Seda tehes säilitab riik vajaliku võimekuse pakkuda kõikidele vanematele võrdset võimalust veeta poolteist aastat oma lapsega kodus.

2025. aasta riigieelarvet on õigustatult nimetatud kindlustunde eelarveks. Populismist kannustatud otsused ei aita meil keerulisi aegu üle elada. Reformierakonna juhitud valitsus on valmis tegema raskeid otsuseid, sest me usume oma rahvasse. Me saame hakkama!