Igaüks saab pilgu peale visata, kuhu euroraha läinud on

Tänavu kevadel lõpetasime Euroopa Liidu struktuurifondide 2014–2020 rahastusperioodi ning nüüd on meil Eesti heaks kasutada juba kolmas, 2029. aastani kestev rahastusperiood – 3,37 miljardit eurot, tänu millele saame renoveerida maanteedest kortermajadeni, toetada digiarendusi ja teadusvaldkonda, aidata riskinoori ja erivajadustega inimesi ning valmistuda looduskeskkonna muutustest tulenevateks kriisideks, kirjutab RTK toetuste valdkonna juht Urmo Merila.

Euroopa toetused on olnud väikeriigile eluliselt olulised, võimaldades maksimaalselt järele võtta majandusarengus ja inimeste heaolu kasvatamisel – kõiges selles, millele nõukogude aeg oli tõmmanud järsu ja kammitseva piduri.

Üle kahe aastakümne kestnud Euroopa Liidu liikmelisuse jooksul Eestis ellu viidud enam kui 40 000 projekti on aidanud riigil kiiremini areneda ja kasvada. Olgem ausad, me vajasime neid investeeringuid, et mahajäämust võrreldes teiste arenenud riikidega vähendada, ja minu hinnangul oleme sellega hästi hakkama saanud

Eesti on kasvuks kasutanud kõiki meile võimaldatud vahendeid

Eesti on tõestanud, et suudab Euroopa Liidu raha efektiivselt rakendada. Eelmisel perioodil kasutas Eesti ära 100% meile eraldatud Euroopa Liidu vahenditest. Oluline pole aga ainult raha täielik kasutamine, vaid ka seatud eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Tänu rahastusperioodi pikkusele (7 aastat) on Eestis õnnestunud ellu viia mitmeid suuremahulisi projekte, mis on märgatavalt parandanud elukeskkonda üle kogu riigi – olgu see siis puhta joogivee tagamine tuhandetele inimestele või korrastatum gümnaasiumiharidus ning loodud esmatasandi tervisekeskused. Hiljuti kuulsin ühes vestluses, et vast valminud Narva riigigümnaasium on küll kena ja funktsionaalne hoone, aga veel enam tunnustati seal väga head energiat ja rõõmsameelseid õpetajaid ning õpilasi.

Need tulemused ei tulnud aga kaugeltki kergelt. Eelmisesse rahastusperioodi jäid nii koroonakriis kui ka Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukrainas, mis mõlemad seadsid surve alla majanduse ja ettevõtluse, aga ka ühiskonna senise toimimise laiemalt ning ühes sellega ka toetuste kasutamise. Kindlasti aitas aga kriisidele paremini vastu panna teenuse varasem konsolideerimine ühte asutusse.

Infopuudus külvab usaldamatust

Toetuste valdkonna konsolideerimine RTK-sse on kahtluseta olnud riigireformi hea näide. Oleme selle sammuga vähendanud bürokraatiat ja hoidnud kokku maksumaksja raha. Näiteks on varasema kolme erineva infosüsteemi asemel praegu üks ja administreerimiskuludelt oleme saanud kokku hoitud miljoneid suunata toetuse saajatele nende unistuste ellu viimiseks. Samuti on konsolideerimine võimaldanud leida nutikaid lahendusi eurotoetustega seotud info koondamiseks ja avalikkusele kuvamiseks, et eurotoetustega seotud kõhkluseid ühiskonnas vähendada. Toetuste kasutamise info jaoks oleme loonud uue lahenduse, mille kaudu on kõigil võimalik lihtsalt jälgida, kuhu euroraha Eestis suunatakse.

Igal sügisel* läbi viidavas avaliku arvamuse uuringus küsitakse inimestelt hinnangut eurotoetuste jagamise läbipaistvusele Eestis ning eurotoetustest kuulnud elanikest vaid ligi kolmandik (31%) peab eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis läbipaistvaks ning selgeks, 43% aga mitte ning selge arvamus puudub 27%-l vastajatest. Kahtlusi on uuringutes põhjendatud väga erinevalt, aga kõige sagedamini märgitakse infopuudust ja eurotoetuste kohta sooviks senisest enam infot pea 60% Eesti elanikest. Võtsime neid tulemusi tõsiselt ja oleme parandanud info esitamist. Süsteemi toimimisse saab nüüdsest aga pilgu heita iga soovija, kel huvi teada saada, kuhu euroraha kulub, milliseid eesmärke selle abil ellu viiakse, milliseid projekte eri valdkondades toetatud on ja kes on toetust saanud.

Sama uuringu kohaselt on 81% vastajate hinnangul eurotoetustel olnud positiivne mõju Eesti majanduse arengule ja 83% hinnangul on neil toetustel positiivne mõju Eesti arengule üldiselt. Seega on suhtumine saavutatud tulemustesse nähtavalt positiivne, kuid senisest enam tähelepanu vajas arvamus, et süsteem on läbipaistmatu.

Oluliselt rohkem läbipaistvust

On mõistetav, et iga asi, mille kohta on kas liiga vähe infot või on see keeruliselt edasi antud, tekitab kahtluseid, kas riigil on minu kui kodaniku eest midagi peita, ning usaldust selliselt kasvatada ei saa. Seepärast oleme RTK kodulehele 2021–2027 toetusperioodi tarvis loonud lahenduse, kust on võimalik vaadata kogu 3,37 miljardi ühtekuuluvuspoliitika fondide raha kasutust – kuidas riigina edeneme, palju on toetusraha välja makstud, millise riigiasutuse haldusalas millised meetmed on ja milliseid valdkondi toetatakse järgmise seitsme aasta jooksul eurorahast enim (vt kuvatõmmist).

Kodulehelt leiab ka regionaalse vaate „kuhu minu maakonnas euroraha läinud on?“ – enamasti soovivad seda sorti infot omavalitsused, aga ka kohalikud meediaväljaanded, maakonnalehed, et teha ülevaateid ja tuua esile silmapaistvamaid projekte, mida oma piirkonnas Euroopa Liidu toel ellu on viidud. Tasub aga tähele panna, et mitmes asukohas läbiviidavate projektide info ei ole jagatud maakondade vahel, kuna nende projektide tegevused toimuvad mitmes maakonnas või on nende tegevuste iseloom üleriigiline. Andmed, mida kuvame, põhinevad struktuuritoetuse registril, kajastavad eelmise päeva seisu ning uuenevad igal ööl.

Oleme püüdnud lahenduse luua nii, et ülevaade oleks arusaadav nii valdkonna eksperdile kui ka tavakodanikule. Ainult nõnda saab usaldust eurotoetuste kasutamise suhtes suurendada. Läbipaistvusega! Ühtlasi annab see neljandale võimule hoovad hoida senisest terasemalt silma peal, kuhu raha läheb. Loodan, et uued võimalused leiavad rohkelt kasutust ja oodatud on kõik ettepanekud, mis läbipaistvust veelgi suurendaks.

*2024. aasta uuringu tulemused selguvad aasta lõpuks.