Majandustalv näitab juba kevade märke

Majanduses on juba vaikselt tunda kevade hõngu. Kevadetunne paneb tasapisi tärkama tarbijate kindlustunde ja ettevõtete riskijulguse investeeringute tegemiseks. See muutus ei juhtu üleöö ja paljudel on endiselt hirm homse ees, kuid mitmed märgid majanduses näitavad, et suund on õige ja trend on pöördumas kasvule.

Mille pealt ma seda ütlen? SKP on kvartalite võrdluses kaks viimast kvartalit olnud väikeses plussis. Trendi pöördumist kinnitavaid näitajaid on veel. Eesti tööturg on väga tugevas seisus ja ostujõud kosub. Tööhõive püsib ajaloolise tipptaseme lähedal ja registreeritud töötute arv on madalam kui 2022. ja 2023. aastal. Teiste sõnadega: Eesti inimestel on tööd ja sissetulekud kasvavad.

Teises kvartalis ulatus keskmine kuupalk 2007 euroni, mis on 135 eurot (ehk 7,2%) enam kui aasta tagasi, ületades sama perioodi inflatsiooni umbes viiendiku võrra. Seda trendi on näha terves Eestis. Tugev tööturg tähendab ka suuremat tööjõumaksude laekumist, mis omakorda kergitab pensioniindeksit. Prognoosi järgi tõuseb keskmine pension järgmisel aastal 5%.

Trendid on pöördumas paremuse suunas

Hinnakasv on samuti taltumas. Ehkki septembri inflatsioon ehmatas paljusid analüütikuid ja ostujõud on inimeste jaoks endiselt üks peateemasid, tasub meelerahuks lugeda Eesti Panga inflatsioonikommentaari. Oktoobris kasvasid Eesti tarbijahinnad septembriga võrreldes peamiselt lennureiside kallinemise tõttu, mis andis kaks kolmandikku kuisest hinnakasvust. Ilma lennureisideta olnuks kuine kasv 0,2% ehk mõõdukas 2,4% aastas.

Lennureiside hinnakasvu taga oli seejuures eestlaste tugev nõudlus koolivaheaja reiside järele, mida toetas kasvanud ostujõud. Seda ilmestab selgelt ka asjaolu, et Tallinna lennujaam on reisijate arvus tegemas sel aastal kõigi aegade rekordit. Nii ei peegelda septembrikuu inflatsiooninumber laiapõhjalist ega igaüht mõjutavat hinnakasvu, vaid pigem ühekordset kõrvalekallet alaneva inflatsiooni trendis.

Euribori langus jätab inimestele rohkem raha kätte

Eesti erasektori laenukasv on euroala kiiremate seas ning laenukvaliteet parimate hulgas. See näitab, et meie ettevõtted on tegemas vajalikke investeeringuid, mis aitavad majanduse kasvule suunata. Ja on tegemas seda julgelt. Ent ostujõu vaatest kõige olulisem: euribor on tipuga võrreldes langenud ligi 1,4 protsendipunkti. Vastutuul majanduses on asendunud tugeva pärituulega.

Mida see tähendab laenuvõtjale? 100 000 euro suuruse laenu pealt säästab laenuvõtja väiksema intressikulu tõttu umbes 1400 eurot aastas ehk pea 120 eurot kuus. Kokku tähendab euribori langus inimestele ja ettevõtetele sadu miljoneid eurosid vabanevat raha nii tarbimiseks kui ka investeerimiseks.

Eraisikute laenude ja liisingute kogusumma ulatub 13,8 miljardini. Nii jääb eraisikust laenuvõtjatele juba toimunud euribori languse tõttu üle 190 miljoni euro aastas rohkem kätte. Ettevõtetele annab 11,8 miljardilise laenude-liisingute kogusumma puhul euribori langus säästu üle 160 miljoni euro aastas. Lisaks tähendab euroala aeglustuv inflatsioon euribori edasist langust. Ainus küsimus on, et kui kiirelt see langus toimub. Euribori langus ja vaikselt kosuv kindlustunne selgitab olulisel määral ka seda, miks Pindi Kinnisvara statistika näitab, et Tallinna kinnisvara järelturg on juba neljandat kuud firma hinnangul väga heal tasemel.

Nüüd tuleb maksurahu kuni 2027. aastani

Maksudega on selgus majas. Tuleval aastal mõjutavad inimeste ostujõudu automaks, tulumaksu 2-protsendipunktiline tõus ja käibemaksu 2-protsendipunktiline tõus alates juulist. Vähemal määral tõusevad ka aktsiisid alkoholilt, tubakalt ja mootorikütustelt. On selge, et riigi kaitsevõime tõstmiseks ja rahanduse korrastamiseks hädavajalikud maksutõusud nõuavad kõigilt ekstra pingutust ning see ei tule kergelt. Ent isegi siis, kui käibe- ja tulumaksu ning aktsiiside tõusud kanduvad täiel määral toote või teenuse lõpphinda, jääb nende maksude mõju ostujõule oluliselt väiksemaks kui palgakasvu ja euribori languse positiivne mõju. Näiteks 1000eurone kuine ostukorv kallineb käibemaksu tõusuga 20 euro võrra. Selle kompenseerib euribori 1,4-protsendipunktine langus laenu puhul, mis on vähemalt 17 140 eurot. Samuti on Eesti üldine maksukoormus jätkuvalt väiksem Euroopa Liidu (EL) keskmisest (41% SKP-st), jäädes ka kõigi maksumuudatuste mõjul 2026. aastal 36% piiresse. Selgus maksudega annab ettevõtetele kindlustunde investeerida, luua uusi töökohti ja meelitada Eestisse välisinvesteeringuid. Sest Eesti on kindlalt kaitstud ja meie maksusüsteem on Tax Foundationi edetabelis esikohal.

Maksuküüru kaotamine ja ekspordi kasv annavad tulevikuks kindlustunde

Kindlust ostujõu kasvuks lisab seegi, et 2026. aastast kaob maksuküür, mis jätab töötavale inimesele aastas kuni 1362 eurot rohkem kätte. Meil on mitu head uudist väliskaubandusestki. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas septembris 4%. Lisaks oli kolmas kvartal sel aastal esimene, kus kaupade kogueksport tõusis. Teenuste eksport on aastases arvestuses olnud kasvurajal alates 2021. aastast ja teenuste osatähtsus meie ekspordis on jõudsalt suurenenud.

See kinnitab Eesti ettevõtete tugevat konkurentsi- ja kohanemisvõimet, kõrgema lisandväärtusega ekspordi osatähtsuse kasvu, aga ka Põhjamaade turgude vaikset taastumist. Nagu mainitud, teeb Tallinna Lennujaam sel aastal kõigi aegade reisijate rekordi ja ka Tallinna Sadam näitab reisijate arvu jätkuvat kasvu.

Emotsionaalne pilt majandusest on muutumas helgemaks

Majandus ei ole ainult statistika, vaid väga paljuski ka emotsioon. Ehkki kõige keerulisemad ajad majanduses on ilmselt seljataga, läheb veel veidi aega, kuni positiivsed muutused ka meie toimetulekus väljenduvad.

Kindlustunne muutub mitmete näitajate koondmõjus. Nii oleme hilissügiseks jõudnud punkti, kus näitajad – eriti reaalpalga kasv ja euribori langus – toetavad üheskoos ostujõu kasvu ning viivad pigem varem kui hiljem ka kindlustunde tõusmiseni. Kasvav ostujõud ja taastuv kindlustunne elavdavad kinnisvaraturgu ja kaubandust ning teenusmajandust. Eksportki on kasvuteel.

Nende näitajate positiivne muutus on eelduseks majanduse kasvutsüklile. Emotsionaalne pilt majandusest on muutumas helgemaks ja see on isetäituv ootus. See on majanduskevade algus.