Algas enampakkumine tuuleenergia aladele riigimaal

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaad on nüüdsest enampakkumisel. Oksjoni tulemusel saavad taastuvenergia arendajad ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada maad tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks.

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaad on nüüdsest enampakkumisel. Oksjoni tulemusel saavad taastuvenergia arendajad ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada maad tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks.

Enampakkumisel antakse kasutusse Keskkonnaagentuuri uuringu tulemusel kaardistatud aladele jäävaid riigimaid ning samuti juba töös olevatesse tuuleenergeetika planeeringutesse jäävat riigimaad, mille kohaliku omavalitsuse planeeringumenetluse on lõppjärgus.

Kui kohalike omavalitsuste planeeringud ja tuuleparkide loamenetlused edenevad, siis oleks hinnanguliselt võimalik neile maadele paigutada tuulikuid koguvõimsusega kuni 1100 megavatti. Seni on maismaa tuuleparke kavandatud peamiselt eramaadele, kuid nüüd tekib arendajatel võimalus kasutada tuuleparkide arendamiseks ka riigimaad.

Eesmärk on parandada elektriga varustatust ja luua tingimused soodsama elektrienergia tarbimiseks tuuleparkide läheduses. See aitab ka kaasa Eesti eesmärgile toota alates 2030. aastast sama palju taastuvelektrit, kui igal aastal tarbitakse.

„Riigisisese energiavarustuse kindlustamiseks on tarvis 2030. aastaks suurendada maismaatuuleparkide võimsust praegusega võrreldes viis korda ja selles on roll ka avatavatel enampakkumistel,“ ütles Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein. „Tuuleparkide täpsed asukohad, tuulikute arv, nende paigutus ja ka võimalik toodang selguvad kohalike omavalitsuste läbiviidava planeeringumenetluse ja loamenetluse tulemusena.“

Valitsuskabineti oktoobrikuise otsusega on Maa-ameti ja RMK koostöös korraldataval enampakkumisel üle kahekümne ala hoonestusõigus Eestimaa eri paigus. Riigimaa oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumiste tulemus selgub uuel aastal.

Enamik oksjonitest lõppeb jaanuaris ja tulemused kinnitatakse eeldatavalt veebruaris. Eesmärk on 2025. aasta esimeses kvartalis jõuda hoonestusõiguse lepingute sõlmimiseni.

Hoonestusõiguse omandamine ei tähenda veel tuulepargi rajamist. Sobivatel aladel tuleb enne läbida planeerimis- ja loamenetlus või aladel, kus planeerimisprotsess hetkel ei käi, menetlus alles algatada.

Iga enampakkumise objektiks on üks tuuleala ühe oksjoniobjektina, mille koosseisus on kõik riigile kuuluvad sellel alal asuvad kinnisasjad. Enampakkumise tulemusel saab arendaja õiguse kasutada riigimaad tuulepargi rajamiseks. Kokku seatakse hoonestusõigus 39 aastaks.

Arendaja õigused ja kohustused etapiti

Kui alal ei ole juba planeeringut või planeeringuala ei hõlma arendusala, on enampakkumise võitjal kohustus kolme kuu jooksul esitada planeeringu algatamise taotlus omavalitsusele.

Planeeringu ja ehitusloani tuleb jõuda kolme aasta jooksul. Esialgne võlaõiguslik leping, aga mitte veel hoonestusõiguse leping, sõlmitakse enampakkumise võitjaga kuni kolmeks aastaks.

Juhul kui kolme aasta jooksul alal planeeringu kehtestamiseni ja ehitusloani ei jõuta, siis hoonestusõiguse lepingut ala kasutamiseks ei sõlmita.

Ehitamiseks on ette nähtud kuni kaks aastat. Ehitusperiood lõppeb ja opereerimisperiood algab elektrienergia tootmise alustamisel. Kuni 35-aastase opereerimisperioodi lõppedes on kohustus tuulepark kahe aasta jooksul demonteerida.

Tasumudel

Enampakkumise võitja kohustub maksma tasu. Eelnimetatud perioodidel rakendatakse tasumudelit lähtuvalt maakasutusest ja toodetud tulust.

Arendusperioodil on tasu arvutamise aluseks arendusalas oleva riigimaa pindala ning tasu alghinna suuruseks on 3% arendusala kinnistute maa maksustamishinnast aastas. Arendusperioodi tasu suurus sõltub enampakkumisel kujunenud tasu määrast.

Ehitusperioodil on tasu arvutamise aluseks tegelikult kasutatava maa pindala, st maa, millele seatakse hoonestusõigus või mille osas toimub tuulepargi opereerimiseks vajalik maakasutuse muutus (teede, ülekandeliinide alune maa). Tasu suuruseks on 5% tootmismaa maksustamishinnast aastas.

Opereerimisperioodil jätkub ehitusperioodi maakasutustasu (5% tootmismaa maksustamishinnast aastas), kuid lisandub tootmiskomponent. Tootmiskomponent on teatud protsent elektritootja loodavast müügitulust aastas. Tootmiskomponendi algväärtuseks enampakkumisel on 3%.

Utiliseerimisperioodil arvestatakse alates tootmise lõpetamisest kuni hoonestusõiguse kustutamiseni tasu samamoodi nagu ehitusperioodil ehk 5% tootmismaa maksustamishinnast aastas.

Riikliku uuringu tulemusena leiti ning enampakkumisele pandi tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid üle Eesti: Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Järva, Rapla, Valga, Tõrva, Kose, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula omavalitsustes.