Võistlustingimuste järgi peab ligi pool Maakri kvartali pindalast muutuma haljastatud linnapargiks, siinne tänavaruum peab soosima jalakäijaid ning ühtlasi tuleb restaureerida kunagine E. Lenderi Gümnaasiumi hoone.

„Sedavõrd suuremahulisi võistlusi ei toimu Eestis sageli, eriti veel selliste mahtude peale, mis mõjutavad linna kilukarbisiluetti. Selge on, et tööd jätkub veel mitmeks aastaks ja lahendused arenevad planeerimise ja projekteerimise faasis kindlasti palju edasi, kuid võidutöö annab selleks väga hea lähtekoha. Võidutöö voorused ilmnesid nii mahulistest paiknemistest ja kõrguste varieeruvusest kui ka hästi lahendatud liikumisteedest, mis tagavad selle, et koht saab orgaaniliseks osaks Tallinna südalinnast,“ kommenteeris žürii liige, Eesti Arhitektide Liidu liige Tõnis Arjus.

Maagiline 130 meetri piir sai ületatud

Arjuse sõnul eristub võidutöö eelkõige selle poolest, et tegu pole ühe kinnistu põhise lahendusega, vaid suurema tervikuga, kus koha fookuseks saab keskne avalik ja haljastatud ruum, mis saab arvatavasti kogu Maakri piirkonna südameks. „Kuna arendusalal on ette nähtud mitmeid erinevaid funktsioone, kus elukeskkond ja töökeskkond üksteist täiendavad, siis on oodata kogu piirkonna elavdamist, mis toetab Tallinna kui inimkeskse linna arengueesmärki,“ avaldas Arjus lootust.

Capital Milli kaasomanik ja žürii liige Tanel Samuel ütles, et võistlus oli kahtlemata pretensioonikas ning andis hea ülevaate sellest, kuidas võiks piirkonda mahuliselt lahendada. „Võidutöös meeldis see, kuidas arhitektid lähenesid julgelt ja liikusid piire kombates kõrgustesse. Lähteülesanne lubas seekord minna kõrgemale kui 130 meetrit, mis on tavaliselt aga arendajatele ja arhitektidele kirjutamata reegel ja piir. Selle piirangu ületamine pakkus võimaluse luua uuenduslikke, põnevaid ja kaasaegseid lahendusi, integreerudes siiski kenasti olemasolevasse keskkonda,“ ütles Samuel.

Tanel Samueli sõnul on arenduse kõige keerulisem osa tõenäoliselt detailplaneeringu menetlus, ent linnavalitsus on pakkunud, et kolme aasta jooksul võiks menetlus lõpule jõuda. „Protsessi kiirus on hetkel kõige olulisem tegur ja siinkohal loodame väga, et lubatud ajapiirid ka paika peavad. Arhitektuurivõistlus, projekteerimine ja ehitus võivad kokku võtta siiski umbes 10 aastat,“ arvas Samuel.

Võidutöös „Trinity“ pakutud lahenduses on alale planeeritud kolm eraldi kõrghoonet ning ala keskel paiknev kunagine Lenderi gümnaasiumi saab Maakri 28 ja Skyoni tulemüüride vahele juurdeehituse, mis koos moodustavad uue lasteaiahoone. Kolm eraldi kõrghoonet ning nende vahel asuv lasteaed saavad olema eraldi arendusalad, mida on võimalik edasi arendada sõltumatult. Kõik kavandatud kõrghooned on vertikaalselt liigendatud, nii et iga 5-10 korruse järel on ette nähtud avatum ja kõrgem vahekorrus, mida saab kasutada avalikkusele avatud rekreatsioonialana.

Loodav kvartal muutub Tallinna kõrghoonete ala südameks, mille keskmeks planeeritud pargiala loob ümberringi kõrguvate tornide vahele kandva pausi. Maakri kvartalist saab tihe ja mitmekesine jalakäijatele suunatud suurlinlik piirkond.

Laiad promenaadid, rohkelt päikesevalgust ja lopsakad rohealad

Maakri kõrghoonete kvartali süda muutub igas suunas jalakäijale mugavalt läbitavaks. Nii Tornimäe tänava liikumissuund kui ka Lenderi gümnaasiumi ja Skyoni vahelt kulgev suund on lahendatud piisavalt laiade promenaadidega. Tänava tasapinnal on tulevased hooned esimese korruse ulatuses osaliselt avatud. Kõnnitee on mitmes kohas viidud kogu ulatuses hoonete alla, vabastades nii maksimaalselt pinda haljastusele.

Pargiala säilitab lõunaosas paikneva kõrghaljastuse ning moodustab eraldi kolm Kuke tänavaga paralleelset tsooni, mida jagavad Tornimäe tänava telg ning Lenderi gümnaasiumi juurest Lennuki tänavale viiv jalakäijate ala. Kõige lõunapoolsem piirkond on kõige valgusküllasem ja metsikum, kus säilib suuresti ka olemasolev haljastus. Maakri 34 juures on läänepoolset maapinda tõstetud nii, et uue hoone teine korrus avaneks pargialale, tekitades võimaluse luua teisele korrusele mõnusaid rohelusse avanevaid funktsioone.

Kvartali keskel paiknev park loob tulevase lasteaia poole sujuvalt laskuva roheala, mille tsentrisse on kavandatud pargipaviljon, mida saaksid kasutada nii lasteaed kui ka pargikülastajad. Kõrghooned on planeeritud kvartali ida-, lääne- ja põhjapoolsetesse nurkadesse, mis võimaldab jätta selle lõuna poolt avatuks – nii jõuab loodavasse parki maksimaalselt päikesevalgust hoolimata planeeritud kõrgetest tornidest.

Kõrghooned on krundile paigutatud selliselt, et nii uutest kui ka olemasolevatest pilvelõhkujatest oleksid tagatud võimalikult head vaated. Maakri tänava äärde planeeritud hooned on seetõttu keeratud olemasolevate tornidega võrreldes 45-kraadise nurga alla, mis võimaldab kõikide hoonete akendest vaadata teistest tornidest mööda.

Võistluse võitjatega alustab korraldaja läbirääkimisi Maakri kvartali detailplaneeringute avaliku ruumi ja arhitektuuriosa koostamise raamlepingu ning linnapargi ehitusprojekti arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osa koostamise lepingu sõlmimiseks.

Valiti üheksa kavandi seast, jagati välja 64 000 eurot

Kokku laekus võistlusele 10 ideekavandit, millest kvalifitseerus 9. Võistluse auhinnafond oli 64 000 eurot ning žürii otsustas määrata preemiad järgnevalt:

  • I preemia (20 000 €) ideekavandile „TRINITY“, autorid: Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan ja Heidi Urb arhitektuuribüroost molumba

  • II preemia (16 000 €) ideekavandile „SÜDA“ autorid: Andrei Paladjuk, Kristina Kaev, Eleonora Bublikova, Georgy Karyagin, Anna Gallat, Ivan Gavrilov, Jelena Kazak ja Francesco De Luca arhitektuuribüroost Panda, ettevõttest VANARC ja Tallinna Tehnikaülikoolist

  • III preemia (12 000 €) ideekavandile „JÕEORG“, autorid: Carmen Lee, Ella Aho, Merve Ünlü, Tuuli Toivonen, Sandrer Aas ja Aaron Renser arhitektuuribüroodest Arhitekt 11 ja Lundén Architecture (Soome).

  • Ergutuspreemia (8000 €) ideekavandile „JAANITULED“, autorid: Margit Mutso, Inke-Brett Eek, Noa Smolin, Ander Roosipuu ja Madis Eek arhitektuuribüroost Eek & Mutso

  • Ergutuspreemia (8000 €) ideekavandile „MEISTRITE LINN“, autorid: arhitektid Ingrid Viskus, Lembit-Kaur Stöör, Lera Mikhailova, Martin Tago ja Raivo Kotov, maastikuarhitekt Eleriin Tekko ning 3D-illustratsioonid Tatiana Päss büroost KOKO arhitektid

Võistlustingimused on kooskõlastanud Tallinna linnaplaneerimise amet, Tallinna strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja Eesti arhitektide liit.

Võistluse žüriisse kuulusid: žürii esimees, Kolmas Arendus OÜ esindaja Tanel Samuel, Capital Mill OÜ tegevjuht Igor Mölder, Robalm OÜ esindaja Even Tudeberg, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Eesti arhitektide liidu esindajatena arhitektid Marika Lõoke ja Tõnis Arjus ning nii Eesti arhitektide kui ka Eesti maastikuarhitektide liidu liige Karin Bachmann. Lisaks kaasas žürii töösse muinsuskaitse eksperdi Oliveri Orro ja ekspertidena osalesid ka Capital Milli projekteerimistööde projektijuht Reet Kalmet ning Capital Milli ehitusdirektor ja Kolmas Arendus OÜ esindaja Silver Neemelo.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena