Hanno Pevkur: Relvaseaduse muudatused loovad vundamendi Eesti kaitsetööstuse arendamiseks

Riigikogus vastu võetud relvaseaduse muudatused aitavad arendada Eesti kaitsetööstust ning tuua siia investoreid meile sõbralikest riikidest, kellele varem kehtisid kaitsetööstusesse investeerimise piirangud.

Kodumaise kaitsetööstuse viimaste aastate areng on olnud muljetavaldav. Sektori müügitulu on suurenenud 2016. aasta 56 miljonilt eurolt ligi poole miljardi euro peale sel aastal. Eesti kaitsetööstus on kasvanud kiiremini kui meie majandus üldiselt. Eesti riigi ja kaitseministeeriumi kindel plaan on toetada edaspidigi meie hea ekspordipotentsiaali ja rahvusvahelise konkurentsivõimega kaitsetööstust.

Meie siht on leida lahendusi vastavalt tegelikule vajadusele ja aidata ettevõtteid, kes panustavad Eesti julgeolekusse. Vajalikud ümberkorraldused ja tänased kitsaskohad on kaitsetööstuse valdkonna ettevõtjad koos Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga välja toonud oma praktika põhjal ning neid on põhjalikult analüüsitud.

Uus relvaseadus aitab kaasata ka rohkem partnereid

Kõige olulisem muudatus relvaseaduses saab olema see, et tekib võimalus laiendada Eestis tegutsevate relva- ja laskemoona tootmise ning käitlemisega tegelevate ettevõtete ringi. Seni kehtis siin range piirang, et valdkonnas tegutsevate firmade ringi ja juhtkondadesse tohivad kuuluda vaid NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, mis ei võimaldanud meil töötada koos sõbralike kolmandate riikidega.

Meie ettepanek on lubada tulevikus kaasata ka OECD liikmesriike, sealhulgas Austraaliat, Iisraeli, Jaapanit ja Uus-Meremaad. Sama kehtiks ka riikide kohta, kellega on sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingud, nagu näiteks Ukraina. On oluline teha koostööd riikidega, kellelt Eesti ettevõtted saavad õppida ja kellega koostöös meie riigikaitset tugevdada. Edaspidi saaksid tegevusluba taotleda ka need inimesed, kes pärinevad Eestiga sõbralikes suhetes olevates riikidest.

Siinkohal ei tasu karta, et reeglid kuidagi liialt lõdvaks kujunevad. Relvade ja laskemoona valdkonnas tegutseda soovijad peavad enne loa saamist läbima põhjaliku taustakontrolli ning lubade menetlemise eest vastutab politsei koos teiste ametkondadega.

Oleme otsinud ja leidnud viise, kuidas liigset bürokraatiat kuluvat aega lühendada. Üks muudatus puudutab taustakontrolle. Kui varem kehtis kohustus eranditult kõikide töötajate kohta, siis edaspidi läbivad taustakontrolli vaid need, kes ettevõttes otseselt sõjarelvade, relvasüsteemide, lahingu- või laskemoona käitlemise või seda puudutava teabega kokku puutuvad. Samuti kaob tulevikus dubleerimine lubade taotlemisel, samas on iga muudatuse juures on hoolikalt kaalutud, et see ei tooks kaasa ohtu meie julgeolekule.

Kiire ja sujuv koostöö Euroopa riikide vahel

Eesti on osa suuremast julgeoleku- ja kaitsekoostöövõrgustikust, mis tähendab, et laskemoona transport üle Euroopa ja NATO riikide piiride peab toimuma vajaduse korral kiirelt ja sujuvalt. Uue korra järgi on plaanis tunnustada ka teistes ELi liikmesriikides välja antud tegevuslubasid, mis võimaldavad transporti üle piiride lisalubadeta. Kontroll jääb siinkohal siiski politsei- ja piirivalveametile, kes jälgib, et relvade ja laskemoona vedu toimuks kooskõlas Eesti reeglitega.

Eristamine, millise toote puhul on vaja tegevusluba ja millise puhul mitte, saab olema senisest selgem. Näiteks on lubatud toota sõidukeid, lennukeid ja muid seadmeid ilma sõjarelvade tootmiseks vajaliku loata juhul, kui sõjarelvi neile tootmise käigus ei paigaldata. Siinkohal vähenevad piirangud ka lõhkepeata droonitootjatele ning selgemad reeglid soodustavad teadus- ja arendustegevust uute tehnoloogiate edendamisel.

Relvaseaduse uuenduste eesmärk on muuta Eesti kaitsetööstus tugevamaks ja selle protsessid tõhusamaks. Laiem ettevõtete ring, suurenenud rahvusvaheline koostöö ja lihtsamad reeglid ning nõuded aitavad meil luua tugevama ja paindlikuma kaitsesüsteemi. Jätkub enam kui 100-hektarilise kaitsetööstuspargi arendamine ja juba järgmise aasta alguspoolel saab alustada Ämari sõjaväelinnakus kiirkorras lahing- ja laskemoona tootmist. Valmistatakse ette ka erinevaid meetmeid Eesti kaitsetööstuse ekspordipotentsiaali suurendamiseks. Julgeolek on meie kõigi vastutus ja need muutused rajavad tugeva vundamendi Eesti kaitse arendamiseks. Eesti julgeolek sõltub otseselt meie võimest käia ajaga kaasas ja kohaneda muutuva maailmaga.