Ametiühingud soovivad peatada töölepingu seaduse muutmise. „Paindliku tööaja kokkuleppe vabatahtlikkus on näiline“

Ametiühingud saatsid valitsusele avaliku ühispöördumise peatada töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus.

Töötajate esindusorganisatsioonide ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes, kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega.

Allakirjutanute arvates jätavad planeeritavad muudatused, nagu näiteks muutuvtunniga lepingud ja puhkeaja lühendamine, töötaja kui tööturu nõrgema poole tööandja omavoli vastu kaitseta. Eelnõu kahjustab tugevalt töötajate huve, mistõttu tahavad ametiühingud, et valitsus peataks menetluse ja alustaks sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks.

Graafikuga töötaja erineb kontoritöötajast

Eesti ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask sõnas, et töölepingu seaduse muutmisel on ametnikud sel korral eiranud sotsiaaldialoogi aluspõhimõtet, mille kohaselt on sotsiaalpartneriteks Eesti tööandjate keskliit ja Eesti ametiühingute keskliit. „Välja kujunenud olukorras saab olla lahenduseks vaid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetluse peatamine ja sotsiaalpartneritega kompromissiks läbirääkimistega alustamine,“ hindas ta.

Eesti arstide liidu president Neeme Tõnisson ütles: „Suure koormusega töötavatele arstidele on piisav puhkeaeg hädavajalik ja selle lühendamine lubamatu, kuna väsinult töötades võib halveneda ravi kvaliteet.“

Ka Eesti õdede liidu president Anneli Kannus sõnas, et graafikuga töötajate töötingimused on oluliselt keerulisemad kontoritöötajate omast. „Igapäevane puhkeaeg, mis on 11 tundi, tuleb iganädalasele puhkeajale lisada, sest näiteks 24-tunnises vahetuses töötanud töötaja ei jõua end 36 tunniga korralikult välja puhata. Puhke- ja tööaja tasakaalu tagamiseks ning töötajate tervise säilitamiseks on oluline kohelda töötajaid võrdselt,“ selgitas Kannus.

Arusaamatud muutuvtunnid

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember ei hoidnud emotsiooni tagasi: „Järjekordne näide ebakompetentsest seadusloomest – töötajate jaoks arusaamatud muutuvtunnid on nagu vesi tööandjate veskile, sest saadakse võimalus oma ettevõttes töö korraldamiseks viisil, mil ei pea sageli töötajale enam isegi palka maksma. Ja heausklikke inimesi meil Eestis jagub, nad võivad seetõttu sattuda suurtesse toimetulekuraskustesse.“

Eesti teatriliidu esimehe Gert Raudsepa sõnul on paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise vabatahtlikkus näiline, kuna tööle asumisel antakse töötajale tihti lepingutingimused ette stiilis „võta või jäta“. „On tõenäoline, et seadusemuudatustega võidakse sundida täistööajaga töötajaid osalisele, sealhulgas paindliku tööajaga tööle. Lisaks ei jäta vastandlikud seadusesätted töötajale võimalust lisatööst loobuda,“ kirjeldas Raudsep.

Ühispöördumisele kirjutasid alla Eesti ametiühingute keskliit, Eesti arstide liit, Eesti haridustöötajate liit, Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing, Eesti teatriliit, Eesti õdede liit ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon.