Keegi avastas kullaaugu? Oktoobris kasvas järsult Eesti päritolu kaupade eksport, iseäranis puittoodete vallas
(55)
Statistikaamet andis teada, et oktoobris väliskaubandus kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes lausa 17%. Suurim kasv tuli puidu ja puittoodete ning elektroonika ekspordist. Suurim ekspordipartner oli oktoobris Soome.
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot. Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et mullusega võrreldes oli oktoobris väliskaubanduse kasv selle aasta suurim.
„Reeksport ehk kaupade taasväljavedu kasvas oktoobris 5%, Eesti päritolu kaupade eksport aga koguni 17%. Samuti kasvas mullusega võrreldes Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, moodustades sellest tänavu oktoobris 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Nende kaupade väljavedu ka kasvas enim,“ tõi Leppmets välja.
Suurimad partnerid Soome, Rootsi ja teised Balti riigid
Oktoobris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama kuuga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade (52 miljoni euro võrra), elektriseadmete (45 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (44 miljoni euro võrra) Eestist väljavedu. Kõige rohkem ehk 8 miljoni euro võrra vähenes metalli ja metalltoodete eksport.
Oktoobris eksporditi kaupu enim Soome (15% koguekspordist), Lätti (12%), Rootsi (8%) ja Leetu (8%). Soome viidi kõige rohkem elektriseadmeid, Lätti mineraalseid tooteid, Rootsi puitu ja puittooteid ning Leetu transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse (45 miljoni euro võrra ehk veidi enam kui kaks korda), kuhu viidi mullusest enam elektriseadmeid.
Enim imporditi oktoobris transpordivahendeid (14% koguimpordist), elektriseadmeid (13%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem transpordivahendite (43 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (32 miljoni euro võrra) ning elektriseadmete (30 miljoni euro võrra) Eestisse toomine. Enim ehk 9 miljoni euro võrra vähenes mehaaniliste masinate sissevedu.
Peamised impordipartnerid olid oktoobris Soome (14% koguimpordist), Saksamaa (11%) ja Läti (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga kasvas kaupade sissevedu enim ehk 34 miljoni euro võrra (26%) Poolast, kust toodi rohkem transpordivahendeid.
Alates 2024. aasta jaanuarist on impordiandmete hinnangud tagasiulatuvalt osaliselt asendatud teistest riikidest saadud detailandmetega. Andmed avaldusid andmebaasis uuenenud kujul esmakordselt 10. juunil 2024. Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Täna avaldas statistikaamet värsked andmed väliskaubanduse kohta ning lisaks ka tööjõukulude indeksi. Väliskaubanduse näitajad annavad põhjust rõõmustada – ekspordi kasv võrreldes eelmise aasta oktoobriga oli 12%, import kasvas 10%.
Ekspordi puhul oli tegemist ka ühe madalaima võrdlusbaasiga eelmisel aastal ehk siis ainult juulis ja detsembris olid ekspordinäitajad madalamad. Kui siia kõrvale panna täna avaldatud tööjõukulude indeksid, siis kolmanda kvartali andmed näitavad aasta võrdluses, et tööstuses on tööjõukulud kasvanud 9,1%, energeetikas 10,9% ning info ja side sektoris 13,1%. Ka muudes teenindavates sektorites kasvasid tööjõukulud 10,3%. Üle kümne protsendi olid tööjõukulud kasvanud ka hariduses ja tervishoius, vastavalt 10,2% ja 11,0%.
Kui avalikus sektoris on tööjõukulud poliitiline otsus, sest jagatakse ümber maksumaksja raha, siis probleemne on kindlasti töötleva tööstuse töjõukulude kasv. Varem või hiljem hakkab see mõjutama meie eksportööride konkurentsivõimet. Sama kehtib ka teenuste sektoris, näiteks transpordi sektoris kasvasid tööjõukulud 7,4%.
Selleks et välisturgudel konkurentsis püsida, on ainus lahendus targema tööjõu abil suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste pakkumine ehk tõusma peaks meie tööjõu tootlikkus.
Nii nagu on pikalt oodatud, on Eesti majanduse taastumine alanud kaubavahetusest. Eestist pärit kaupade väljavedu kasvas oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10,2 protsenti. Oktoobrikuised väliskaubanduse numbrid väljendavad samu arenguid mis varem avaldatud töötleva tööstuse numbrid.
Eesti kaupade eksport kasvas USAsse üle kahe korra, Taani 41 protsenti, Hollandisse 34, Poola 18 ja Lätti 15 protsenti. Ka Soome ja Rootsis suunal on näha positiivseid arenguid.
Eesti kõige olulisem kaupade ekspordigrupp oli elektriseadmed. Selle maht tõusis 21 protsenti ja moodustab oma 262 miljoniga 16 protsenti Eesti ekspordist. Sellele järgnevad põllumajandussaadused. Kasv oli aastaga lausa 29 protsenti ning oma 233 miljoni suuruse mahuga on osatähtsus kaupade ekspordis 14 protsenti.
Kõige suuremat kasvu oli aga näha puidu ja puidutoodete ekspordi osas, kus aastane kasv lausa 30 protsenti. Selle kõrval kahanesid metalli- ja metallitoodete, transpordivahendite ning tekstiili ja tekstiilitoote müük välismaale.
Suurenes märgatavalt ka import. Kui Eesti eksport tervikuna kasvas 12,2 protsenti aastaga, siis import lausa 16,5 protsenti. Osaliselt kasvab Eesti import ka selleks, et kaupu uuesti eksportida. Nii on kasvanud puidu import ja elektroonikaseadmete import.
Kõige suurem impordigrupi moodustasid aga transpordivahendid kasvades aastaga 19 protsenti ja jõudes välja 274 miljoni euroni. See on tingitud eelkõige autode kiiretempolisest ostmises aasta lõpus, et vältida automaksu. Kaubandusbilanss jäi muutumatuks. Seepärast mõju Eesti SKTle kaubandusest oktoobris ei tule.
Kuigi tööstustoodang on pärast pikka aega taas kasvama hakanud, jääb tulevikuprognoos siiski kehvaks, kuna sihtturgude taastumine on aeglane ja tootlikkus püsib madal.
Tööstustoodang kasvab
Lõppeval nädalal laekunud numbreid tööstustoodangu suuruse kohta võib pidada positiivseks. Statistikaameti andmetel toodeti töötlevas tööstuses oktoobris 0,8% rohkem kaupu kui aasta aega tagasi. See kasv, kuigi tagasihoidlik, on märkimisväärne seetõttu, et viimati suurenes töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses 2022. aasta sügisel – rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes 2022. aasta kevadel saavutatud tipuga on töötleva tööstuse tootmismaht aga endiselt 22% madalam.
Iseenesest saabus teatav stabiilsus tööstuse jaoks juba mõned kuud varem. Kui arvestada hooajalisi ja tööpäevade arvuga seotud kõikumisi, on tootmismahud püsinud käesoleva aasta algusest üsna stabiilsena. Sektorite lõikes on siiski olulisi erinevusi. Kõige paremini on käinud toiduainetööstuse käsi, kus tegevusala olemusest tulenevalt on tootmismahud vähem volatiilsed. Tegemist on ainsa suure tööstussektoriga, kus tootmine on 2022. aastaga võrreldes kasvanud, kuigi vaid 2% võrra. Mitmes teises sektoris on olukord palju kehvem. Näiteks on Eesti jaoks väga olulises puidutööstuses tootmismahud vähenenud 30%, samas suurusjärgus langus on toimunud ka ehitusmaterjalide tootmises. Selle põhjuseks on mõistagi vaikelu Põhjamaade kinnisvaraturul. Veidi parem on metalli- ja masinatööstuse seis, kus tootmismahtude langus on jäänud 10–20% vahele ja viimastel kuudel märgata ka tagasihoidlikku kasvutrendi.
Mõnevõrra positiivsemat majanduskeskkonda peegeldab ka tööstuse uute tellimuste indeks. Kuigi tellimusi on laekunud oluliselt vähem kui tippaegadel, on trend selle aasta jooksul olnud pigem tõususuunaline. Intressimäärade alanemine võib sihtturgude nõudlust järk-järgult elavdada, kuid sektorite lõikes on taastumiskiirus erinev. Kõige raskem võib 2025. aasta tulla endiselt puidu- ja ehitusmaterjalide sektorile, millele viitab jätkuvalt väga madal ehituslubade väljastamine Põhjamaades.
Tööstus on pidurdanud Eesti majandust
Tööstussektori probleemid on olnud üks peamisi põhjuseid, miks Eesti majandus on viimase kahe aasta jooksul kahanenud. Võrreldes 2024. aasta kolme esimest kvartalit sama perioodiga 2022. aastal, oleks majanduslangus töötleva tööstuse languseta olnud umbes neljandiku võrra väiksem. Tööstussektori probleemid on mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks transporti, mille negatiivne mõju SKP-le on olnud peaaegu sama suur.
Eesti kehvad tulemused paistavad silma ka rahvusvahelises võrdluses. Viimase kahe aasta jooksul on Eesti tööstussektori langus olnud Euroopa Liidus selgelt kõige suurem. Tootmismahud on vähenenud ka näiteks Lätis ja Saksamaal, kuid oluliselt vähem kui Eestis. Samal ajal on Leedus tootmismahud paari aastaga kasvanud ligi kümnendiku võrra. Sarnaselt Eestile on Leedu puidutööstuse tootmismaht kahanenud enam kui viiendiku võrra, kuid näiteks metalli- ja masinatööstus on tootmist jõudsalt kasvatanud.
Madala tootlikkuse probleem süveneb
Kesised majandustulemused kajastuvad ka tootlikkuse statistikas. Tööstuses loodud lisandväärtus on viimase paari aastaga kahanenud enam, kui sealne töötajate arv. Seega on ka ühe töötaja panus majanduses loodud lisandväärtusesse vähenenud. Seejuures tuleb langus juba niigi nigela tausta pealt. Eesti töötleva tööstuse pikaajaline probleem on olnud tõsiasi, et ta võtab hõivest oluliselt suurema osakaalu inimesi, kui annab osakaaluna loodud lisandväärtusest tagasi majandusele. Ühelt poolt põhjustab seda keskendumine odavama toodangu tootmisele, kuid ka asjaolust, et paremini tasustatud teadus- ja arendustegevus, disain ning müük toimuvad sageli teistes riikides. Innovaatilisi ja kõrge lisandväärtusega ettevõtteid leidub Eestis vähe ja suure tõenäosusega jääb tööstuse tootlikkus madalaks ka lähitulevikus. Tööstuse areng eeldab märkimisväärseid investeeringuid kapitali- ja energiamahukusse, kuid ettevõtete investeerimisvõimekus on piiratud ja elektri hind kõrge. Suurimad arenguvõimalused on puidutööstusel, kuid siin takistavad suuremaid projekte sageli kohalike kogukondade ja omavalitsuste vastuseisud.
Tööjõupuudus tööstust enam ei takista
Varasematel perioodidel on tööstuse suurimaks probleemiks olnud kvalifitseeritud tööjõu puudus, kuid praegu see enam nii pole. Ettevõtete arv, kes peavad tööjõupuudust peamiseks äritegevuse takistajaks, on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele. Seetõttu ei ole ka välistööjõu värbamisele tehtud leevendustel praeguses majanduskeskkonnas märkimisväärset mõju. Samas on palgakasv töötlevas tööstuses püsinud tugev – sektori keskmine brutopalk oli 2024. aasta oktoobris 7% kõrgem kui aasta varem.
Tulevikuplaanid on ilusad
Riik on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu käivitanud uue tööstuspoliitika initsiatiivi, mis hõlmab teadus- ja arendustegevuse toetamist, suurinvesteeringute soodustamist, tööjõu kättesaadavuse parandamist ning näiteks sõjatööstuse arendamist. Kuigi sellised meetmed on tööstuse arengu toetamiseks vajalikud, sõltub nende edu suuresti ettevõtete valmisolekust teha radikaalseid muudatusi. Seniks võime lootma jääda, et intressimäärad alanevad, Põhjamaade nõudlus taastub ja ehk on võimalik mõned aastad veel endisel kombel edasi veeretada.
