Raskeim aeg on möödas? Nii kaupade kui ka teenuste eksport on kasvama hakanud

Oleme pikalt oodanud välisnõudluse kasvu kiirenemist. Välisnõudlus küll kasvab, aga igas riigis on pilt siiski erinev.

Põhjamaade olukord paraneb, Saksamaa oma on ebakindlam, Leedu ja Poola kasv on tugevam. Kolmandas kvartalis oli nõudlus taastunud piisavalt, et tuua madalseisust välja meie kaubaeksport, mille kogukäive oli 2,8% suurem kui aasta eest. Ka teenuste eksport jätkas kolmandas kvartalis kasvu ja oli 7,6% suurem kui aasta tagasi.

Majanduse mõningasele elavnemisele viitab ka see, et Eesti väliskaubanduse käive oli kolmandas kvartalis 3% suurem kui aasta tagasi. Maksebilansi andmetel kasvas kolmandas kvartalis kaupade väljaveokäive 2,8% ja sisseveokäive 1,4%. Teenuste ekspordikäive oli aga 7,6% ning impordikäive 1,9% suurem kui aasta eest.

Enamiku oluliste kaubagruppide eksport on hakanud kasvama

Puidu ja puidutoodete ekspordikäive kasvas kolmandas kvartalis kõigil kolmel kuul. Samuti kasvas masinate ja seadmete ning toidutööstuse ekspordikäive. Meie kaubaekspordist on üle poole vahetarbekaup – need on peamiselt tööstuses kasutatavad sisendid, mis liiguvad eri riikides paiknevate tootmiste vahel. Seetõttu ootame kasvu taastumist just Põhjamaade turgudel, mille kaudu oleme seotud nii USA, Aasia kui ka Saksamaaga.

Viimase aastaga on eksportijad hakanud ka rohkem iseseisvalt Saksamaa turule sisenema: aasta jooksul on eksport sinna kasvanud 9%. Kui aasta esimesel poolel oodati Saksamaal kasvu taastumist, siis nüüd ollakse pigem pessimistlikud ja see võib ekspordi kasvu tagasi hoida.

Teenuste ekspordikäive jätkas samuti kasvu: kolmandas kvartalis oli see 7,6% suurem kui aasta varem

Nõudluskeskkond on endiselt soodne IKT valdkonnas, kus ekspordikäive kasvas 8,7%. Hinnakasvu taandumine toetab reisiteenuste kasvu, mille ekspordikäive kasvas 15% ning väliskaubanduse elavnemine on üle pika kasvatanud ka veoteenuste eksporti (5,5%). Muude äriteenuste eksport on taas asunud kasvule (7,4%).

Kaupade ja teenuste sissevedu peegeldab endiselt majanduse üldise käekäigu vaoshoitust. Kolmandas kvartalis kasvas kaupade impordikäive vaid 1,4% ja teenuseid osteti sisse 1,9% enam kui aasta eest. Kaupade impordile on suurem mõju vähesel sisenõudlusel, aga ka tööstuse väiksemal vajadusel toorme ja sisendite järele.

Maksebilansi jooksevkonto puudujääk oli kolmandas kvartalis 306 miljonit eurot ehk 3% SKPst. Endiselt toetab jooksevkontot teenuste ülejääk.

Aasta esimesel poolel paranesid ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale mõnevõrra nii eksporditellimuste kui ka konkurentsiolukorra puhul. Aasta teisel poolel on taas tunda andnud pessimism, sest tunnetatakse konkurentsiolukorra ebakindlust välisturgudel.