Ekspert: neid vigu tasub investeerides kindlasti vältida, muidu võib see kalliks maksma minna
Portfelli hajutamine on investeerimisega tegeledes keskse tähtsusega, kuid isegi kogenud investorid teevad tihti vigu, mis võivad kahjustada pikaajalist tootlust. Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose jagab praktilisi näpunäiteid, kuidas oma varasid paremini hajutada ja levinumaid apsakaid vältida.
Investeeringute hajutamise eesmärk on maandada, kontrollida ja vähendada erinevaid riske. Kuna tulevikutrendid, nagu inflatsiooni liikumine ja keskpankade poliitikad, on ettearvamatud, on riskide haldamine hädavajalik. Investorid võivad silmitsi seista paljude erinevate riskidega, nagu näiteks tururisk, ettevõtte risk, likviidsusrisk või inflatsioonirisk. Eksperdi sõnul on nende vähendamiseks iga investori esimene samm mõista oma riskitaluvust, investeerimishorisonti ja ootusi tootluse osas.
„Kui investoril on kõrged tootlusootused ning peamised investeeringud tehakse aktsiatesse, siis on hajutamine ääretult oluline. Hajutamist on võimalik lihtsustada ja efektiivsemalt teostada näiteks seeläbi, kui investor on otsustanud indeksfondide kasuks, mis sisaldavad suurt hulka instrumente,“ selgitas Kose hajutatuse põhimõtet. Samuti sõltub hajutamise ulatus sellest, kui palju aega investor on valmis oma portfelli haldamisele pühendama.
Väikesed apsakad võivad pikas perspektiivis teha palju kahju
Kuigi riskide maandamisel pole õigeid või valesid vastuseid, kiputakse eksperdi sõnul siiski tegema apsakaid, mis pikemas perspektiivis võivad portfellile halvasti mõjuda. Ta tõi välja kolm peamist eksimust, mida investorid hajutades teevad: „Üks sagedane viga on alahajutamine. Mõned investorid loodavad liiga palju õnnele ega arvesta piisavalt riskidega. Tõeliselt tasakaalustatud portfell peaks sisaldama ka selliseid varasid, mis võivad tunduda vähem atraktiivsed, kuid kaitsevad võimalike geopoliitiliste või tururiskide vastu, nagu näiteks väärismetallid või energiasektor.“
Teine oluline viga, mille ekspert välja tõi, on ülehajutamine, mis tähendab seda, et portfellis on liiga palju erinevaid instrumente, mis tegelikult riske hajutada ei aita. Pigem võivad rohke hajutamisega kaasnevad kulud ületada saadava kasu ehk instrumentide arv tuleks hoida optimaalne. Viimase veana tõi Kose välja näilise hajutamise: „Kui portfell koosneb küll mitmest instrumendist, kuid need on koondunud ühte sektorisse või regiooni, ei paku see tõhusat kaitset. Hea tava on lähtuda globaalsest hajutatusest ning vaadata portfellile peale nii sektorite kui ka regioonide lõikes.“
Oluline on tasakaalustatud portfell
Viimaste aastate turuarengud on seadnud kahtluse alla ka traditsioonilise 60:40 portfelli jaotuse (60% aktsiad, 40% võlakirjad), mis on ajalooliselt olnud usaldusväärne viis tootluse kasvatamiseks. Kiire inflatsioon ja tormilised muutused võlakirjaturgudel on tõstatanud küsimuse, kas see mudel on ajale jalgu jäänud.
„Kuigi on väga keeruline ennustada, millises suunas liigub inflatsioon ja kuidas reageerivad keskpangad, ei tasu tasakaalustatud portfelli mudelit siiski ajalukku kirjutada. Hoolimata viimaste aastate keerukatest tingimustest võib selline portfell pakkuda stabiilsust ja aidata kriisiperioodidel riske maandada,“ sõnas Luminori varahaldur.
Portfelli hajutamine nõuab läbimõeldud strateegiat, kuid kui seda õigesti teha, võib see aidata saavutada stabiilsemat ja pikaajaliselt edukamat investeerimisportfelli. Eksperdi sõnul on oluline pidevalt hinnata, kas portfellis olevad riskid on piisavalt hajutatud, et olla alati valmis ka ebakindlateks aegadeks.
