Täna hommikul algas Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli Estlink 1 plaaniline hooldus, millega jääb Eestil saamata 358 megavatti odavat Soome elektrit.

Katkestuse plaaniliseks kestuseks on märgitud 1 päev ja 15 tundi.

Igapäevased elektri börsihinna kõikumised mõjutavad vaid neid tarbijad, kel on sõlmitud börsihinnaga elektripakett. Fikseeritud hinnaga elektrilepingu puhul on hind lepinguperioodiks kokku lepitud ja see ei muutu.

Kuidas kujuneb börsihind?

Elektrimüüjad edastavad iga päev börsile tellimuse, kui palju nende kliendid järgmiseks päevaks elektrit vajavad. Selgub toodetava energia hulk.

Esimestena pääsevad nõudluse katmiseks turule taastuv- ja tuumaenergia üksused. Nende toodang on madalama hinnaga, kuna energiaallikad on soodsad ja tootmisel ei teki süsihappegaasi. Kui taastuvenergiast piisab tarbimise katmiseks, on elektri hind turul soodne.

Kui taastuvad allikad ei kata nõudlust, pääsevad turule põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaamad. Nende elekter on kallim nii kütuse kui ka CO2 emissioonitasu tõttu.

Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrgem, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna.

Eesti tegutseb Nord Pooli elektriturul

  • Eesti on osa Nord Pooli avatud elektriturust, kuhu kuuluvad ka Norra, Rootsi, Soome, Taani, Läti ja Leedu.

  • Avatud elektriturul ehk elektribörsil kujuneb elektrihind nõudluse ja pakkumise tulemusena.

  • Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suuremas riigis võib neid mitu olla.

  • Piirkonnad on omavahel ühendatud kaablitega.

  • Elektrihinnad erinevad piirkonniti, kuna riikidevahelised ülekandevõimsused on piiratud.

  • Mida rohkem taastuvenergiat piirkond toodab, seda odavam on sealne elektrihind.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena