Tõnu Mertsina: ainult intressimäärade langus majanduse kasvupotentsiaali ei paranda

Swedbanki ja ka turgude üldise konsensuse järgi langetab Euroopa Keskpanga nõukogu homme hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra, praeguselt 3,25 protsendilt 3 protsendini.

Kuigi selle nädala otsusega toob keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tipust allapoole neljas kord, mis teeb kokku juba 100 baaspunkti (ehk ühe protsendipunkti), on intressitase jätkuvalt majanduskasvu pidurdav. Euroala neutraalne intressimäär ehk teoreetiline intressimäär, mis enam ei pidurda ega ka veel erguta majanduskasvu, on hinnanguliselt 2–2,5% juures.

Järgmisel aastal jätkab Euroopa Keskpank intressimäära langetamist ja jõuab meie hinnangul juunis 2 protsendini ja septembris 1,75 protsendini ehk majanduskasvu stimuleerivaks. See hinnanguline majanduskasvu piirav või elavdav intressimäär on aga riigiti erinev, samuti hakkab intressimäärade muutus majanduskasvu mõjutama alles viitajaga.

Euroala mure on vilets konkurentsivõime

Euroala inflatsioon on küll kahel viimasel kuul aastases võrdluses veidi kiirenenud, kuid see on keskpanga 2% eesmärgile üsna lähedal ja ettevaates peaks hinnakasv ikkagi aeglustuma. Euroala majanduskasv on sel aastal tasapisi paranenud, kuid on veel tublisti allpool pikaajalist keskmist. Samuti on selle väljavaade ebakindel.

Kui suur on intressimäärade langetamise mõju euroala majandusele, sõltub sellest, kui palju on selle majanduse nõrkuse põhjused struktuurset laadi (väike tootlikkus, halvenenud konkurentsivõime, ebasoodsad demograafilised trendid, vähene finants- ja kapitaliturgude sidusus jms) ja kui palju on seotud majandustsükliga.

Euroala probleemiks ei olegi mitte niivõrd selle nõrk kasv, vaid vilets konkurentsivõime, eriti USA ja Hiina vastu. USA algatusel kehtestatavad kõrgemad tollitariifid suurendavad riske Euroopa majandusele ja võivad selle kasvuvõimalusi kärpida. Ainult intressimäärade langetamisega ei saa aga parandada euroala struktuurseid nõrkusi – selleks on vaja lisaks juba aastaid räägitud struktuurseid muutusi ja tuge fiskaalpoliitikast. Samas parandavad väiksem intressikulu ja intressi teenivate hoiuste vähenemine tarbimist ja investeeringuid, mis elavdavad majanduskasvu.

Intressimäärade positiivne efekt majandusele avaldub järk-järgult

Eestis laenulepingute aluseks oleva kuue kuu euribori tipp jäi möödunud aasta oktoobrisse ja on nüüdseks langenud ligi 1,5 protsendipunkti. Ka varasematele intressimäärade suurematele tõusudele järgnes nende kiire langus. 3 kuu euribori futuurid näitavad selle jõudmist järgmise aasta lõpuks 1,8 protsendini. Praegu liigub 6 kuu euribor 3 kuu omast 20 baaspunkti madalamal, kuid aasta pärast võib see vahe olla erinev.

Intressimäärade languse positiivne efekt Eesti majandusele suureneb järk-järgult. Koos majanduse väljavaate aeglase paranemisega on see juba kasvatanud majapidamiste ja ettevõtete uute laenude käivet. See aga tähendab lähiajal rohkem investeeringuid. Samas, nii nagu euroalal tervikuna, ei saa ka meie eeldada, et vaid intressimäärade langus parandab Eesti majanduse kasvuväljavaadet.