Jõud ei käi üle. Apteegiturg vajab ise ravimeid, aga näha on huvi- ja rahapuudust
(95)Apteegireformi tulemusel on olukord turul muutunud kehvemaks.
Luhtunud apteegireformi remontimiseks pole ametnikel piisavalt raha.
Poliitikute soov üldse midagi remontida on tegelikult alles testimisel.
Eesti ravimituru maht jõuab sellel aastal ilmselt poole miljardi euro ligi (2023. aastal 456 miljonit eruot). Neli aastat tagasi jõustusid apteegireformiks nimetatud muudatused. Kõik selle nimel, et ravimituru üha kasvavast rahapotist ei kühveldaks miljoneid endale vaid paar ärimeest. Lisaks oli hüva mõte see, et apteeker soovitaks meil manustada ikka tema arvates sobivaimat ravimit, mitte seda, mida käsib ühtlasi tema omanikuks olev varustaja (hulgimüüja).
Selle aasta jooksul on konkurentsiamet ja Äripäev avalikustanud auditid ja paljastused, mis ütlevad, et apteegireform ei toimi loodetult. Vastupidi, valitsevate ravimite hulgimüüjate turuosa on kasvanud veelgi domineerivamaks. Hulgimüüjad kasutavad nende mõju all olevaid apteeke ravimimüüjate tagasimakseskeemide käigus hoidmiseks ja teenivad sellega oma niigi suurele turuosale veel kümneid miljoneid eurosid lisaks.
Turuvalitsejad üha võimsamad
Apteegireformi üks eesmärk oli vabaneda ravimite jaemüüki korraldavate apteekide omanikeringis hulgimüüjatest. Tekkima pidid sõltumatud proviisorapteegid, kelle müügikorraldus ei ole enam hulgimüüjate mõju all. Neli aastat hiljem nendib konkurentsiamet apteegireformi analüüsis, et sõltumatuid proviisorapteeke ei ole tekkinud. Nagu seadus nõuab, ei ole apteekide omanike hulgas enam hulgifirmasid. Kuid nagu kirjutas Äripäev, on hulgimüüjad nüüd apteegikettide frantsiisipidajad ning apteekide tegevust kontrollitakse läbi frantsiisireeglite. Konkurentsiameti aasta alguses avaldatud analüüs näitas, et ravimite hulgiturg on oligopoolne ehk kahe suurema hulgimüüja (Magnum Medical ja Tamro Eesti) käes on ligi 80% turust.
Sealjuures on apteegireform eriti kasulikult mõjunud Magnum Medicali ärile. Kui 2019. aastal oli ettevõtte turuosa 28,6%, siis 2023. aastal ulatus see ravimiameti andmetel 48,3%ni. „Ei saa ettevõtjatele ette heita suurt turuosa, kui seda ei kuritarvitata,“ nendib konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee. Ta möönab, et tarbijate jaoks võib selline olukord tähendada valikuvõimaluste piiramist, sest hulgimüüjad võivad eelistada teatud tooteid, mis viib selleni, et hulgimüüja otsustab, mis ravimeid Eesti apteekides saada on, mitte tarbija.
Konkurentsiamet tegi veel ühe, seni vähe kajastatud väikse analüüsi, et leida kinnitust, kas ja kuidas frantsiisipidajad apteeke mõjutavad. Väga mastaapseks kontrolli ei aetud. Väidet apteekide mõju all olemisest tõestati Saare ja Hiiu maakonna Benu ja Apotheka apteekide ning nendega seotud hulgimüüjate ja frantsiisiandjate peal. Eesmärk oli hinnata frantsiisilepingute kooskõla konkurentsireeglitega ehk kas need sisaldavad tingimusi, mis pole frantsiisile omased – mahupõhine ostukohustus, teiselt hulgimüüjalt ostmise piirangud jne, tutvustab konkurentsiameti konkurentsi haldusmenetluse valdkonna juht Kadri Lepikult, mida püüdma mindi.
Üht-teist saadi ka kätte. Mõned lepingud sisaldasid ostukohustust hulgimüüjalt. Samuti oli lepingutes tingimusi, mis võivad piirata võimalusi osta teistelt hulgimüüjatelt. Lepikult kinnitab, et praeguseks on valimisse kuulunud probleemsed lepingud parandatud. Ta lubab, et tegeletakse ka nende lepingute ülevaatamisega, mis järelanalüüsist välja jäid. „Konkurentsiamet jälgib turuolukorda edasi,“ lausub Lepikult.
Hulgimüüjate lisateenistus
Mais kirjeldas Äripäev skeemi, kuidas hulgimüüjad lisamiljoneid kasseerivad. Ravimiturul osalejatele ilmselt juba aastaid teada skeem, kuid apteegist ravimit ostvale inimesele uus teadmine on, et ravim maksab oluliselt rohkem, kui on ravimitootja tegelik müügihind. Suurema osa lisamaksumusest peab küll kandma riik, mis tervisekassa kaudu annab retseptiravimi ostjale soodustuse, mille ise kinni maksab.
Ravimi hinna lepivad küll kokku tootja ja tervisekassa, kuid turustamiseks on siiski vaja ka hulgimüüjat ja apteeki. Ravimitootja müübki ravimi hulgimüüjale justkui kokku lepitud hinnaga. Hulgimüüja paneb hinnale otsa seadusega lubatud juurdehindluse ja müüb ravimi edasi apteegile. Juurdehindluse aluseks on hulgimüügi sisseostu hind. Apteek paneb omakorda juurde oma juurdehindluse ja käibemaksu ning müüb ravimi patsiendile. Ravimi hind on küll kõrge, kuid hullu ei ole, sest soodusravimi hinnast suurema osa moodustab ravimihüvitis. Mingil hetkel maksavad ravimitootjad hulgimüüjale aga suure summa tagasi, mis muudab palju suuremaks ka hulgimüüja teenistuse. Äripäev on arvutanud, et ülemakstud summa võib ulatuda umbes 30 miljoni euroni aastas.
Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ütles suvel Delfi Ärilehele, et amet soovitas juba 2020. aastal põhjalikult muuta ravimite jae- ja hulgimüügi juurdehindluse reegleid. Analüüs näitas juba toona, et tootjad annavad hulgimüüjatele allahindluseid, mis tarbijateni ei jõua. Samas kinnitas konkurentsiameti peadirektor, et ameti hinnangul ei ole selline tootjate ja hulgimüüjate vaheline tegevus otseselt konkurentsireeglite vastane.
„Vähemalt puuduvad tõendid selle kohta, et oleks tegemist keelatud kokkulepetega või oleks mõni turuosaline kuritarvitanud oma turgu valitsemise seisundit. Kui kellelgi on siiski tõendeid, mis viitavad sellistele keelatud tegevustele, siis kutsume kõiki üles neid ametile edastama,“ lausus Pärn-Lee. Küll kutsus ta üles riiki selle teemaga aktiivselt tegelema, sest küsimus on tarbijate ja üldises heaolus. „Kui riik teeb läbi tervisekassa ravimitootjatega hinnakokkuleppeid, mis pealegi on salajased, siis tuleb riiklikul tasemel ka tagada, et sellised tehingud oleksid tarbija vaatest tehtud parimatel võimalikel tingimustel. Täna see nii ei tundu olevat,“ nentis ta.
Tervisekassa esindaja peab Delfi Ärilehele vastates oluliseks, et ravimitootjad ja hulgimüüjad peaksid kinni õigusaktides ette nähtud reeglitest.
„Meil ei ole kahjuks õigust asuda ravimite vertikaalses ahelas toimuvaid tehinguid eraldi uurima. Tervisekassa ülesanne on sõlmida hinnakokkuleppeid ravimitootjatega ning jälgida nendest hinnakokkulepetest kinnipidamist. Seda me ka teeme. Võimalike juurdehindluste õiguspärasuse uurimine kuulub konkurentsiameti ja/või ravimiameti pärusmaale,“ ütleb nende pressiesindaja.
Midagi ei muutunud, sest raha võeti ära
Konkurentsiamet on juba 2020. aastast öelnud, et ravimite hinnaregulatsioon tuleb muuta paremaks. Nelja aastaga ei ole muutust toimunud. Nüüd tundus, et Äripäeva lõkkele puhutud skandaal ja konkurentsiameti auditid panid midagi liikuma. „Sotsiaalministeeriumil on 2024. aasta jooksul plaanis ravimite hinnaregulatsiooni süsteemi ülevaatamine, teatas ministeeriumi ravimiosakonna nõunik Laura Viidik mai keskel Delfi Ärilehele.
Detsembri alguses pöördus Delfi Ärileht uuesti sotsiaalministeeriumi poole, et kuulda, kui kaugele on jõutud hinnaregulatsiooni ülevaatusega. Seekord vastas ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitikajuht Kärt Veliste. Alates 1. oktoobrist jõustus sotsiaalministeeriumis seoses kärbetega uus struktuur. See on aga Veliste sõnul mõjutanud tööplaane ja -järjekorda. Ta loetleb üles hulga tegevusi millega sotsiaalministeeriumis on ravimite valdkonnas tegeletud – alates kriisivalmidusest kuni osalemisest Euroopa Liidu ravimipoliitika aruteludel, kuid ravimite hinnaregulatsiooni kohta saavutusi esitada ei ole. Vaid tõdemus, et lähiaastatel tuleb kujundada hinnaregulatsioonis süsteem, kus partnerid oleksid võrdselt koheldud, konkurents toimiv ning süsteem tervikuna nii turuosaliste kui riigi vaates õiglane ja jätkusuutlik. Täpsustavale küsimusele, mida on tähendanud kärped apteegireformi puuduste kõrvaldamiseks, tunnistab Veliste: „Selge on, et hinnaregulatsiooniga ja juurdehindluste küsimusega tegelemiseks on vaja täiendavalt mehitatud tiimi. Vaatamata kärbetele proovime lisajõudu värvata.“ Tasub meenutada, et Äripäeva arvutuste järgi kaotab riik hulgimüüjatele tagasimakse skeemiga aastas umbes 30 miljonit eurot. Kui selles arvutuses on isegi poolega mööda pandud, on võimalik võidusumma kaugelt piisav väga võimsa tiimi mehitamiseks, et ravimiturule toimivad reeglid välja töötada.
Ametnike tahtest ravimituru korrastamiseks üksi siiski ei piisa. Veliste märgib, et eesmärgini jõudmine eeldab head koostööd kõigilt sektori osalistelt ja ka poliitilist tahet. Poliitilise tahte prooviks on praegu riigikogu sotsiaalkomisjonis arutatav ravimiseaduse muutmise eelnõu. Muutusega antakse haiglaapteekidele õigus oma tarbeks ravimeid sisse vedada. Veliste selgitab, et kuigi selle muudatuse peamine eesmärk on aidata haiglaapteekidel senisest lihtsamini hankida oma patsientidele raviks vajalikke ravimeid, millega praegu on probleeme, nähakse juba selles nii poliitikute kui ka hulgimüüjate sekkumist senisesse praktikasse. „Kas ja millisel kujul seaduse muudatus vastu võetakse, näitab praeguse hetke tasakaalupunki seadusandja vaatest,“ märgib ta.
Kadri Lepik konkurentsiametist selgitab Delfi Ärilehele veel, et seaduse järgi saab amet anda soovitusi, kuid sellega nende võimalused ka piirduvad. Nad saavad ministeeriumilt küsida, kas neid soovitusi ka rakendatakse või miks neid ei rakendata.
„Oleme koostamas päringut sotsiaalministeeriumile,“ viitab Lepik sellele, et amet on siiski huvitatud, mis nende analüüsiga on plaanis peale hakata
