Kliimaministeeriumi uus meede aitab tagada Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse

Valitsus kiitis täna heaks saartalitluse meetme eelnõu. Selle alusel on Eesti valmis hoidma oma elektrisüsteemi töös igas olukorras.

Saartalitlus tähendab Eesti elektrisüsteemi võimet töötada iseseisvalt ja stabiilselt, tagades vajaliku juhitava elektrivõimsuse. Kui tavaolukorras tagavad elektrivõrgu stabiilsuse ühendused teiste riikidega, tuleb siiski olla valmis olukordadeks, kus need ühendused ei tööta.

„Eesti ühendab end 2025. aasta veebruaris lahti Venemaa elektrisüsteemist ja liitub Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on oluline samm Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks,“ sõnas kliimaminister Yoko Alender.

„Vanad põlevkivijaamad, mis on seni katnud ka meie juhitavat elektrivajadust, ei ole enam konkurentsivõimelised ja toodavad kahjumit. Seetõttu on vaja lahendust, mis tagab piisavas mahus olemasolevate juhitavate võimsuste töös hoidmist kuni uute puhaste jaamade rajamiseni,“ lisas ta.

Tänase hinnangu põhjal on meetme ligikaudne kulu 34 miljonit eurot aastas. Jaamad aitavad madalamaks tuua elektrihinna tippe, hoides sellega kulu kokku. Seetõttu on meede tervikuna positiivse mõjuga nii elektrihinnale kui energiajulgeoleku tagamiseks.

Lisaks käsitleb eelnõu elektrisalvestuse turu arendamist, muutes elektrisalvestuse investeeringute rajamise turupõhiselt atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks. Eesti energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu järgi peaks olema Eesti energiasüsteemis 2035. aastaks 1500 MW võimsuse ulatuses salvestusseadmeid.

„Elektrisalvestus võimaldab vähendada hinnatippe ajal, kui tuul ei puhu ja päike ei paista,“ sõnas kliimaminister.

Salvestusseadmete omanike kulud vähenevad, kuna muudatusega kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine võrgutasudelt, taastuvenergiatasult ja tasakaalustamisvõimsuse kulult.

Riigikogu heakskiidu korral võib eelnõu jõustuda 2025. aasta aprillis.