Euroopa Keskpank langetas kolmandat korda järjest intresse

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna taas kärpida intressimäärasid.

Sarnaselt eelmisele korrale kärbiti intresse 25 baaspunkti ehk 0,25% võrra. Sel aastal on intresse kärbitud neli korda (veel ka juunis, septembris ja oktoobris), kokku protsendi võrra. Juuli kohtumisel otsustati jätta intressimäärad samaks.

Tänase otsuse kohaselt otsustas keskpanga nõukogu kehtestada alates 18. detsembrist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,40%.

Keskpanga nõukogu teatel põhineb otsus eeskätt langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. 2027. aastal peaks koguinflatsioon ELi heitkogustega kauplemise ajakohastatud süsteemi käivitamise mõjul kiirenema 2,1%ni. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,9%, 2025. aastal 2,3% ning nii 2026. kui ka 2027. aastal 1,9%.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab keskpanga nõukogul arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega.

Rahastamistingimused leevenevad, kuna EKP nõukogu hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Need püsivad aga siiski ranged, sest rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile, lisatakse teates.

Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,7% (septembris ootus 0,8%), 2025. aastal 1,1% (septembri ootus 1,3%), 2026. aastal 1,4% (septembri ootus 1,5%) ja 2027. aastal 1,3%. Eeldatav taastumine sõltub peamiselt reaalsete sissetulekute kasvust, mis peaks ergutama kodumajapidamiste tarbimist, ning ettevõtlusinvesteeringute elavnemisest. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks aja jooksul toetama sisenõudluse hoogustumist.

Veel teatas EKP nõukogu, et on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja tehakse neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale jätkuvalt baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Euribor on keskpanga otsuse ootuses jätkanud langust, kui kuue kuu euribor on jõudnud nüüdseks 2,65%-ni.