Minister Keldo majanduse kasvatamise kava sai valitsuselt rohelise tule

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas täna toimunud majanduskabinetis valitsuse liikmetele majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamise kava. Ministeeriumite ja ettevõtjate koostöös valminud kavas on 2025. aastaks koondatud 45 uut ja suure mõjuga algatust või reformi majanduskeskkonna parandamiseks. Kava võetakse aluseks majanduskabineti töö korraldamisel.

„Sisuliselt valmis meil järgmise aasta majanduskabinettide töökava, mida hakkame üle vaatama ja täiendama kord kvartalis,“ ütles peaminister Kristen Michal. Praegu on seal juba üle 40 sammu, mida tänane valitsus plaanib ette võtta, et majandust igal pool Eestis konkurentsivõimelisemaks nügida.

!Alates oskustööjõust, digitaalsete lahenduste arendamisest, energeetika hinnast ja valikutest, kuni selleni, et tööstuse kasv ja töökohtade kasv oleks piirkondades ka tagatud,“ loetles peaminister. Sinna oodatakse nüüd ministeeriumite, ettevõtjate ja alaliitude täiendusi.Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes kava valitsusele majanduskabinetis tutvustas, rõhutas, et tegevuskava annab ettevõtjatele kindlustunde riigi tegevuste etteaimatavusest.

„Selleks et ettevõtjate ja tervikuna meie majanduse konkurentsivõime jaoks midagi paremaks muutuks, on vaja konkreetseid tegevusi ning valminud kava järgi hakkamegi neid uuel aastal koos kõikide ministeeriumitega ellu viima,“ kinnitas Keldo. Tema sõnul on kava valmimisel olnud ettevõtjatel, kes on algusest peale kaasatud, selle koostamisel suur roll.

„Teeme neid tegevusi ju nende jaoks, et neil oleks lihtsam oma ettevõtteid kasvatada ja arendada,“ põhjendas majandus- ja tööstusminister. Järgmisel aastal toetab Eesti valitsus selle kava alusel eksporti, soodustab investeeringute tegemist, aitab tootlikkust tõsta, vähendab aruandluskoormust ja kiirendab planeeringuid.

Majanduskasvuks soodsa keskkonna arendamisel on vastutajate ja kvartaalsete tähtaegadega tegevused jagatud seitsmesse valdkonda: investeeringud ja riskijulgus; eksport ja äridiplomaatia; tootlikkuse suurendamine; tööjõud ja hariduspoliitika; majanduse kasvuks vajalikud ressursid ja taristu; õiguskindlus; bürokraatia vähendamine ja vastutustundliku majanduse arendamine.

Lisaks näeb kavast, kas tegevuste eelarvelised otsused on juba tehtud või on nad väljatöötamisel ja vajavad põhimõttelisi otsuseid; ära on toodud ka täiesti uued algatused, millele eelarvelisi vahendeid veel planeeritud pole. Tegevuskava jääb n-ö avatud dokumendiks, mida vajadusel jooksvalt täiendatakse ning mida valitsuse liikmed vaatavad üle kord kvartalis.

Tegevuste elluviimist jääb poliitilisel tasandil seirama majanduskabinet, ministeeriumite tasandil avaliku sektori tippjuhtide töörühm ning ettevõtjate ümarlaud. Samuti lisatakse tegevused ministeeriumite tööplaanidesse. Tegevuskava võetakse aluseks järgmise aasta valitsuse majanduskabinettide töö korraldamisel.

Tegevuskava koostatakse ja viiakse ellu iga-aastaselt ja selle aluseks on riigi pikem visioon Eesti 2035, kus on seatud sihiks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomine.