Kuigi Tallinna ringraudtee projekti suhtes on läbi aja olnud vastakaid arvamusi ja praegugi tahetakse mullu innukalt alustatud planeeringut juba lõpetada, on taristuminister ja endine Tallinna abilinnapea Vladimir Svet seisukohal, et selle projektiga tasub pigem edasi liikuda. Seda väljendas ta ka eile, 12. detsembril saadetud kirjas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole, kelle haldusalasse on planeeringute teema põllumajandus- ja regionaalministeeriumist sellest sügisest liikunud.

„Leian, et Tallinna ringraudtee näol on tegemist raudteetaristu pikaajalise planeerimise seisukohast olulise tegevusega. Seega peaks olema eesmärk, et vabariigi valitsusel tekib võimalus nimetatud eriplaneeringu kehtestamist tulevikus kaaluda,“ ütleb Svet eilses kirjas Keldole. Tegu on vastuskirjaga projekti lõpetamist plaanivale eelnõule, mille valitsus saatis 26. novembril erinevatele asjaosalistele, sh kliimaministeeriumile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

„Tallinna ringraudtee rajamine on jätkuvalt oluline ning vastab riigi ja regionaaltasandi arenguhuvidele,“ rõhutab taristuminister ja Tallinna endine abilinnapea kirjas kolleegile. Ta leiab, et Tallinna ringraudtee võimaldab suurendada ja mitmekesistada Harjumaa elanike liikumisvõimalusi.

„Regionaalrongiliikluse perspektiiv suunal Ülemiste–Paldiski / Turba (Haapsalu)–Ülemiste, võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja keskkonnasäästlikku töörännet ning parandab ühtlasi Tallinna lennujaama, Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ning teiste oluliste sõlmpunktide kättesaadavust ühistranspordiga,“ põhjendab Svet.

Peale selle võimaldab ringraudtee viia Tallinnast välja Paldiski suunalise kaubarongiliikluse ning annab perspektiivis võimaluse võtta tänased Ülemiste ja Kopli kaubajaamade alad kasutusele uute funktsioonidega, mis omakorda võimaldaks vähendada müra ning tagada tänapäevase linnakeskkonna ja kvaliteetse linnaruumi, usub ta. „Tallinna ringraudtee eriplaneering võimaldab ka raudteevõrgustikku mitmekesistada ja seda terviklikumaks muuta,“ rõhutab taristuminister.

Need on ka põhjused, millest lähtuvalt peab ta vajalikuks, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise tegevustega jätkataks, mitte neid ei lõpetataks. „Leian, et tegemist on raudteetaristu pikaajalise planeerimise seisukohast olulise tegevusega,“ toonitab Svet kirja lõpus.

Peaministri selle aasta 12. augusti korralduse alusel kuulub alates 15.08.2024 ruumilise planeerimise korraldamisega seonduvate ülesannete täitmine ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastavate struktuuriüksuste tegevuse juhtimine majandus- ja tööstusministri pädevusse.

Tallinna ringraudteeprojekt: kord jah, kord ei

Tallinna ringraudtee projekti hakati kaaluma juba üle 20 aasta tagasi, 1999. aasta Harjumaa üldplaneeringuga. Viimase kümne aasta jooksul on projekt Haapsalu raudtee kõrval olnud teine suurem siseriiklik raudteeprojekt, mille osas on arvamused valitsuses kord olnud toetavad, kord mitte nii väga.

Juba 2018. aastal räägiti Tallinna ringraudtee projektist valitsuse 2019–2024 investeeringute kava valguses. Vajadust põhjendati toona sellega, et kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama.

Projekti ligikaudne maksumus 2018. aastal oli Eesti Raudtee uuringu põhjal esialgu 112 miljonit eurot. See summa ei sisaldanud võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste jaamades.

2019. aasta alguses selgus, et toonane majandusminister Kadri Simson (KE) on soostunud paigutama ringraudtee Rail Balticuga samasse trassikoridori.

Seda, et Rail Balticu projekt peab tulevikus arvestama Tallinna ringraudtee projektiga, toonitas augustis ka Simsoni järeltulija, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kes aga toonases ajahetkes pidas raudtee rajamist ebamõistlikuks.

Möödusid mõned aastas, muutus julgeolekukord ning 2023. aasta jaanuari lõpus algatas Kaja Kallase valitsus Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise. Kuigi aasta jooksul liiguti planeeringuga innukalt edasi, on nüüd Kristen Michali valitsus projekti osas meelt muutnud.

Sestap on nüüd novembris valitsus hoopis otsustanud mullu algatatud eriplaneering lõpetada, kuna projekt on sisuliselt varjusurmas ning pole sel aastal grammigi edasi liikunud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena