Raskele ajale vaatamata laekuvad maksud hästi. Iseäranis palju on kasvanud alkoholiaktsiisi osa
(25)
„Tööjõumaksude tasumist toetab palkade kasv, töökohtade arv ei ole oluliselt vähenenud,“ märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste. Oktoobri palgakasv ulatus 7,2 protsendini ja töökohtade arv vähenes 0,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Sotsiaalmaksu tasumine kasvas sellest tulenevalt 6,1 protsenti. Palgafondi kasvu vedas oktoobris suurematest sektoritest tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala, aeglasema kasvuga oli ehitus.
„Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab positiivselt inimeste sissetulekute maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine,“ sõnas Kiveste. Küll aga laekus oktoobris väärtpaberite ja muu vara võõrandamise deklareerimise vähenemise tõttu juurdemääratud tulumaksu 11 miljonit vähem kui möödunud aastal. See summa küündis 72 miljoni euroni.
Samal ajal kasvab aga kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine oluliselt kiiremini kui sotsiaalmaks, selle põhjuseks on pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist. „Juriidilise isiku tulumaksu laekumist suurendas oktoobris erasektori kasumi jaotamine,“ lisas Kiveste. Tegevusaladest laekus oktoobris tulumaksu jaotatud kasumilt kõige enam (9 miljonit eurot) kaubandusest, 5 miljonit eurot tasusid töötleva tööstuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning info ja side ettevõtted.
Käibemaksu tagastamisel viibet ei olnud
Käibemaksu tasumise kasv oktoobris aeglustus, kuna käibemaksu tagastustes toimus ühekuuline tehniline nihe. „Ilma selle erakorralise nihketa küündinuks oktoobri tasumine eelnevate kuude keskmise käibemaksu kasvu (10,3 protsenti) lähedale,“ rääkis rahandusministeeriumi analüütik.
Eelmisel aastal tagastati Eesti poolt Euroopa Liidu liikmesriikidele e-kaubandusega seotud eraldamisi tehnilistel põhjustel tavapärasest kuu aega hiljem ehk novembris. Sel aastal tehnilisi tõrkeid ei esinenud ning tagastused teostati taas oktoobris. Euroopa Komisjoni indikaatorite põhjal oktoobris olulist muutust ettevõtete kindlustundes ei toimunud ja see on üldiselt madal.
„Siiski pisut paranes oktoobris käibemaksu otseselt mõjutava kaubanduse kindlustunne septembriga võrreldes,“ lausus Kiveste. Samal ajal on ka tarbijate kindlustunde indikaator endiselt väga madalal tasemel. Seetõttu ei ole jaekaubanduse koguseline müük oktoobris veel päris mullusele tasemele jõudnud, kuid on selle lähedal. Tegevusaladest vedas oktoobris käibemaksu tasumise tõusu mootorsõidukite müük, mis on elavnenud mootorsõidukimaksu jõustumise eel.
„Eesti tarbija eelistab üha enam välismaisetest e-poodidest oste sooritada, mida peegeldab tänavu 10 kuuga kolmandiku võrra kasvanud käibemaksu tasumine piiriüleselt e-kaubanduselt,“ tõdes analüütik. Sealjuures on tõusnud oktoobris piiriüleselt e-kaubanduselt laekuva käibemaksu osakaal kogu käibemaksu tulus mulluselt viielt protsendilt tänavu seitsme protsendini.
„Teisalt on suurenenud viiendiku võrra ka käibemaksu piiriülese e-kaubandusega seotud eraldamised, mis tähendab seda, et ka teised Euroopa Liidu riikide tarbijad on aktiivsemalt Eestist oste sooritanud,“ rääkis Kiveste. Käibemaks tasutakse piiriülese e-kaubanduse puhul Euroopa Liidu tasandil sellesse liikmesriiki, kus on tarbija ja maksustatakse sealse käibemaksumääraga.
„Praegustes pigem jahedapoolsetes majanduse tingimustes on ettevõtete käibemaksu võlg suurenenud nii kuises võrdluses kui ka eelmise aasta sama ajaga võrreldes,“ nentis rahandusministeeriumi analüütik. Käibemaksu võlg küündib 183 miljoni euroni, mis on peaaegu 7 protsenti enam kui mullu samal ajal.
Alkoholi varutakse aktiivselt
Oktoobrikuu aktsiiside tasumist veab alkoholiaktsiis, mis tuleneb põhiliselt kange alkoholi varumisest. „Aasta jooksul on alkoholiaktsiisi tasumine olnud kuust kuusse madalam kui aasta varem tulenevalt aastatagusest varumisest ja jooksvast varude realiseerimisest. Alates septembrist on aktsiiside tasumine kuises võrdluses pöördunud kasvule,“ rääkis Kiveste.
Oktoobris laekus alkoholiaktsiisi juba 10,9 protsenti aastatagusest rohkem, ühest küljest kõrgema aktsiisi tõttu, aga tõenäoliselt on ka ettevõtted taas alustanud aktsiisitõusueelse alkoholi varumisega. Alkoholiliikidest on juba varutud nii lahjat kui kanget alkoholi, aastatagusega võrreldes on deklareeriti õlut oktoobris 14 protsenti rohkem ja kange alkoholi kogused on eelmise aasta tasemel.
Kütuseaktsiisi tasumine kasvas oktoobris aastases võrdluses 2 protsenti. Sarnaselt varasematele kuudele mootorikütuste hinnad küll langesid, kuid see ei ole kaasa toonud olulist tarbimise kasvu ning kütuste deklareerimine ja müük on püsinud stabiilsena. Diislikütuse deklareerimine on 10 kuuga kasvanud ligikaudu 4 protsenti, samas kui bensiini deklareerimine on tõusnud vaid 1,5 protsenti.
„Vaatamata kõrgemale aktsiisimäärale on diislikütuse jaehind kogu 2024. aasta vältel püsinud Eestis madalamal kui Lätis, kuid jääb kõrgemaks kui Leedus,“ rääkis Kiveste. Mootorikütuste müük on aga kümne kuu kokkuvõttes 2 protsendises kasvus, mis on madalat tarbija ja veondussektori kindlustunnet arvestades üsna ootuspärane tulemus.
