Eleringi juht: on tunda selget survet põlevkivijaamade sulgemiseks

Eleringi varustuskindluse aruande järgi sellel talvel Eestis ja meie lähipiirkonnas elektri varustuskindlusega probleemi pole, lähiaastate vaates on oluline seniste juhitavate elektrijaamade hoidmine töövõimelistena ning eelduste loomine uute ilmastikust mittesõltuvate jaamade rajamiseks.

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on praegu Eestis juhitavaid elektrijaamu 1800 megavatti. „Ent nagu mujal Euroopas, nii ka Eestis on aastakümnete eest rajatud fossiilkütusel töötavate elektrijaamade konkurentsivõime kiiresti langenud ning tunda on selget survet selliste jaamade sulgemiseks,“ nendib ta.

Seepärast on lähiaastatel kriitilise tähtsusega hoolitseda selle eest, et juhitavate elektrijaamade võimsus Eestis ei langeks alla 1000 megavati. „Järgmisel kümnendil kasvab juhitavate võimsuste vajadus koos taastuvenergia kasutuse suurenemisega 1200 megavatini,“ rääkis Kilk.

Desünkroniseerimiseks valmis

Kui varasemalt plaaniti olemasolevate, kuid elektriturul konkurentsivõime kaotanud elektrijaamade kasutatavana hoidmiseks ette nähtud abimeetme rakendamist 2027. aastast, siis tegelikkuses on ilmnenud vajadus toetusmehhanismi käivitamiseks juba enne. Vastavad ettevalmistused on lõpusirgel.

Uute juhitavate võimsuste rajamise toetamiseks käivitas Elering hanke sagedusreservide pikaajaliseks ostmiseks, mille eesmärk on anda täiendavat kindlust uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamiseks. See hange toob turule kuni 500 megavati ulatuses uusi võimsusi. Järgmise kümnendi vaates on tõenäoliselt vajalik täiendavate meetmete rakendamine uute võimsuste rajamiseks.

Järgmise aasta veebruaris toimuv desünkroniseerimine Vene võrgust ja ühinemine Mandri-Euroopa sagedusalaga on Eesti lähiajaloo suurim muudatus energeetikas. Mahukad ettevalmistused selleks on lõpusirgel ja loodud on eeldused sujuvaks sagedusala vahetuseks.

Suurendavad võrgu valmisolekut kriisiolukordadeks

Sünkroniseerimise suurprojektis tehtud investeeringud ning muudatused on tõstnud Eleringi hallatava ülekandevõrgu töökindlust. „Samas tuleb praeguses geopoliitilises olukorras märgatavalt suurendada võrgu valmidust tööks erinevates kriisiolukordades. Oleme käivitanud hulga tegevusi alates suuremate varude soetamisest kuni küberturbe võimekuse tõstmiseni iga töötaja tasemel,“ märkis Kilk.

Eesti riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on tarvis võimalikult kiiresti seadusemuudatustega jõustada elektrijaamade võrguga liitmise uus kontseptsioon, misjärel asub Elering ülekandevõrku tugevdama selliselt, et uute elektrijaamade liitumine toimuks senisest kiiremini ja liitumise kulud oleks investoritele ette teada. „Nii annab Elering oma panuse, et aastal 2030 oleks Eesti tarbimine aastases arvestuses kaetud kodumaise taastuvelektriga,“ rõhutas Kilk.

Eleringi värske varustuskindluse aruanne on leitav põhivõrguettevõtte kodulehelt.