Meta esindaja: Eurooplased peaksid ära kasutama AI võimalusi, et teistest piirkondadest mitte maha jääda

Euroopa peab taastama majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime. Kolmkümmend aastat tagasi moodustas Euroopa ligikaudu veerandi maailma SKP-st. Kahekümne aasta pärast ei moodusta EL enam kui 11% – see on pool Hiina mahust, alla USA taseme ja võrdne Indiaga. Ükski maailma 10 suurimast ettevõttest ega ühestki kõige väärtuslikumast ükssarvikust pole pärit Euroopast. Viimase 30 aasta jooksul pole asutatud ühtki Euroopa 50 suurimast ettevõttest. Miks see nii on?

9. septembril avaldas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi kauaoodatud raporti Euroopa konkurentsivõime kohta. Draghi loetleb vigu, mida EL on viimase kümnendi jooksul teinud: „Me kuulutasime, et innovatsioon on meie tegevuse keskmes, ja siis tegime põhimõtteliselt kõik selleks, et hoida seda madalal tasemel. GDPR on hinnanguliselt vähendanud väiksemate tehnoloogiaettevõtete kasumeid 15%. Tegelikult me hävitame oma ettevõtteid.“ See raport on äratuskell Euroopale. Kui EL ei liigu otsustavalt innovatsioonipõhise lähenemisviisi suunas, jääb ta teistest piirkondadest veelgi kaugemale maha.

Tehisintellekti kiirendamine

Ükski praegune tehnoloogia ei oma suuremat potentsiaali EL-i konkurentsivõime tõstmiseks kui tehisintellekt. Viimastel aastakümnetel on digitaalne tehnoloogia taganud arenenud majandustes tootlikkuse põhikasvust umbes poole. Järgmiste aastakümnete jooksul on tehisintellektil tõenäoliselt veelgi suurem mõju majanduskasvule, äritootlikkusele ja innovatsioonile.

Goldman Sachs prognoosib, et generatiivne tehisintellekt võib suurendada ülemaailmset SKP-d järgmise kümnendi jooksul 7% võrra.

Avatud lähtekoodiga tehisintellekt, näiteks mudelid nagu Llama 3, aitab tagada, et see kasvuvõimalus jõuaks laiemalt paljude osapoolteni, mitte ei koonduks üksikute suurtegijate kätte. See võimaldab arendajatel kasutada uusimaid tehnoloogiad madalate kuludega. Kuna Euroopas on rohkem avatud lähtekoodiga arendajaid kui Ameerika Ühendriikides, on EL-il eriti hea võimalus avatud lähtekoodiga tehisintellekti lainest maksimaalselt kasu saada.

Mis takistab Euroopal sellest võimalusest kinni haaramast?

Euroopa ei kasuta oma turu suurust maksimaalselt ära ega taga, et see oleks tõeliselt piirideta. Näiteks peab Varssavi idufirma, kes soovib laieneda üle Euroopa, oma kauba tarnimiseks endiselt navigeerima 27 erineva intellektuaalomandi seaduse, litsentsireegli ja andmekaitseameti vahel.

Euroopa tehnoloogiaettevõtete liit ütleb, et kuni 30% arendajate ressurssidest kulub Euroopa Liidu ja riiklike regulatsioonide ning mitmete täidesaatvate asutuste nõuetele vastamisele.

Isegi väidetavalt EL-i tasandil ühtlustatud regulatsioonid, nagu GDPR, põhjustavad viivitusi ja ebamugavust.

Metal kästi hiljuti edasi lükata oma tehisintellekti mudelite treenimine, milleks kasutati täiskasvanute poolt Facebookis ja Instagramis avalikult jagatud sisu. Mitte seetõttu, et oleks rikutud mõnda seadust, vaid kuna reguleerivad asutused ei ole kokku leppinud, kuidas selle teemaga täpsemalt edasi minna. Teised tehisintellekti ettevõtted on põrkunud sarnaste probleemidega ning on olnud sunnitud oma teenused peatama või edasi lükkama. Seadused, mis on loodud Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks, toovad tegelikult vastupidise efekti.

Miks see on Metale oluline?

Euroopa edu ja konkurentsivõime on Meta jaoks olulised. Meil on tuhandeid töötajaid Euroopa liikmesriikides, sealhulgas insenere ja teadlasi innovatsioonikeskustes Pariisis ja Dublinis, kes arendavad juhtivaid tehnoloogiaid. Me teenindame miljoneid Euroopa ettevõtteid, millest enamik on väikeettevõtted. Nad kasutavad meie reklaamitooteid ja -teenuseid kasvu ja rahastamise eesmärgil ning kasutavad meie avatud lähtekoodiga tehisintellekti mudeleid, et luua innovatiivseid tehisintellekti tooteid ja teenuseid. Näiteks Eestist pärit ettevõtte Vocal Image, tehisintellektil põhinev suhtlemisõpetaja, mis aitab kasutajatel avada oma täispotentsiaali juhendatud hääletundide, isikupärastatud tehisintellekti tagasiside ja interaktiivsete häälemängude abil, kuulutati selle aasta oktoobris Meta, Hugging Face’i ja Scaleway korraldatud „European AI Startup Program“ võitjaks. Seega võib öelda ilma igasuguse liialduseta, et ainult siis, kui Euroopa on edukas, on edukas ka Meta.

Euroopal on palju eeliseid nagu parimatest ülikoolidest tipptalendid ning silmapaistvad idufirmad ja arendajad. Kuid Euroopa ümberkujundamiseks on vaja midagi enamat – meelemuutust, mis peab tulema meie poliitilistelt liidritelt, kes on näljased innovatsiooni järele ja valmis seda ka juurutama.

Euroopa peab kiiresti reageerima ja mõistma, kui suur ja kiireloomuline on vajalik töö, vastasel juhul jääb ta teistest kaugele maha. Euroopa vajab ühtlustatud ja toetavat poliitikaraamistikku ning avatud lähenemist tehisintellekti tehnoloogiale.

See nõuab järgnevaid samme:

• Esiteks on sarnaselt Ameerikale ja Hiinale Euroopa peamiseks tugevuseks selle suurus. Euroopa poliitikakujundajad peavad maksimaalselt ära kasutama 450 miljoni tarbijaga ühtset turgu ja tagama, et see oleks päriselt piirideta. See võiks lõpuks tähendada ühtset digitaalset turgu.

• Teiseks annab tehisintellekti mudelite – eriti avatud lähtekoodiga mudelite – juurutamine ja kohandamine Euroopa ettevõtetele, idufirmadele ja teadlastele juurdepääsu tööriistadele, mida nad ise muidu ei suudaks luua. Avatud ligipääs tipptasemel tehisintellektile loob võimalusi EL-i ja Eesti idufirmadele ning arendajatele. Uue alusmudeli nullist treenimine nõuab märkimisväärseid ressursse, mis ei pruugi ettevõtetele või idufirmadele aga kättesaadavad olla. Milleks investeerida täiesti uute süsteemide loomisesse, kui on olemas juba toimivad tööriistad?

Kui riiklikud reguleerivad asutused tõlgendavad poliitikaid äärmiselt erinevalt – sageli teoreetilistele ohtudele tuginedes, mis pole tegelikult realiseerunud – tekivad süsteemsed ebaefektiivsused, mis aeglustavad majandustegevust ja pidurdavad innovatsiooni. Need ebaefektiivsused tekitavad ülemäärast regulatiivset koormust ka Eesti väikeettevõtetele ja idufirmadele, kes soovivad laieneda üle regiooni.

2025. aasta eel näeme, et majanduskasvu ja konkurentsivõimet juhib üha enam andmete kasutamine. Viimane on äärmiselt oluline ka Kesk- ja Ida-Euroopas. Regioon ei saa endale lubada, et jääb ilma vastutustundlikult arendatud avatud tehisintellekti tehnoloogiate laialdastest eelistest, mis kiirendavad majanduskasvu ja avavad uusi võimalusi teadusuuringutes. Selleks on vaja EL-i andmereeglite raames ühtlustatud, järjepidevaid, kiireid ja selgeid otsuseid, mis võimaldaksid Euroopa andmeid kasutada tehisintellekti treenimiseks Euroopa kodanike hüvanguks, liidu kultuuripärandi säilitamiseks ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks.