Dunkelflaute pani Euroopa elektrituru vappuma. Rootsi minister: olen sakslaste peale väga vihane

Ehkki möödunud nädala elektrihind Eestis oli üks aasta kallimaid, tekitasid sakslased ülejäänud Euroopale veelgi kõrgemad börsihinnad.

Eesti eelmise nädala keskmiseks börsielektri hinnaks kujunes 124,64 eurot, mis on aasta kolmas kõige kallim näitaja. Rohkem on elektri eest tulnud tänavu maksta vaid aasta alguse külmalaine ajal (242,52 €/MWh) ja oktoobri esimesel nädalal (131,19 €/MWh).

Kuigi võiks eeldada, et sedavõrd krõbe elektrihind paistis Euroopas negatiivselt silma, oli Eesti lõppenud nädala elektrihind tegelikult soodsam kui enamikes riikides. Näiteks Lõuna-Rootsis kujunes keskmiseks elektrihinnaks 131,98, Lõuna-Norras 134,61, Taanis 163,8 ning Saksamaal koguni 176,85 eurot megavatt-tunni eest.

Saksamaa energiakriis

Lõppenud nädala kõrgete elektrihindade põhjustajaks nii Eestis kui mujal Euroopas oli Saksamaa, kes oli nädala keskel kolm päeva järjest enam kui 200 gigavatt-tunniga puudujäägis. Euroopa suurima majanduse energiakriisi põhjustas nn Dunkelflaute ehk „tume tuulevaikus“ - olukord, kus nii päikese- kui ka tuuleenergia tootmine on minimaalne.

Kuna Saksamaal endal piisavalt elektritootmist polnud, imporditi ülekandekaablite abil naaberriikidest elektrit paljudel tundidel maksimaalse, ligikaudu 17 000-megavatise võimsusega. See viis omakorda hinnad üles ka ülejäänud Euroopas.

Näiteks 12. detsembri hommikul tootsid Saksamaa mere- ja maismaapargid elektrit alla 1000-megavatise võimsusega, kuigi riigis on installeeritud tuulevõimsust kokku üle 65 000 MW. Börsihind Saksamaal oli sel hetkel 655 eurot megavatt-tunni eest. Õhtusel tipptunnil käis hind ära isegi 900 eurol.

Saksamaa võrgureguaatori juht Klaus Müller teatas, kuigi taastuvenergia tootmine oli väga kõrgete hindadega päevadel äärmiselt tagasihoidlik, uuritakse ka väiteid turu manipuleerimise kohta. Kahtlustuste kohaselt võisid osad energiaettevõtted jätta oma juhitavate elektrijaamadega börsile pakkumised teadlikult tegemata, et viia hinnad kunstlikult kõrgele.

Põhjamaade protest

Saksamaa energiakriis tekitas eriti teravat pahameelt Põhjamaades. „Ma olen sakslaste peale väga vihane,“ teatas Rootsi energiaminister Ebba Busch. Tema sõnul näitas tekkinud olukord selgelt, millist mõju avaldab Saksamaa tuumaenergiast loobumine kogu Euroopa energiaturule.

Saksamaa majandusministeerium vastas rootslaste kriitikale, öeldes, et Euroopa ühtne energiaturg ongi loodud just sellisteks puhkudeks. Ministeerium tõi välja, et aasta jooksul on perioode, mil Rootsi ostab Saksamaalt odavat tuuleenergiat, ning vastupidi - tuulevaiksetel aegadel impordib Saksamaa elektrit Rootsi hüdroelektrijaamadest.

Ent rootslastega sama meelt ollakse ka Norras. „See on täiesti kohutav olukord,“ kommenteeris Norra energeetikaminister Terje Aasland Skandinaaviasse jõudnud rekordilisi elektrihindu.

Financial Timesi teatel kaaluvad Norra kaks valitsusparteid elektriühenduse katkestamist Taaniga. Valitsev Tööerakond plaanib järgmise aasta parlamendivalimistel teha kampaaniat, et lülitada 2026. aastal välja elektriühendus Taaniga. Norra Keskerakond soovib lisaks läbi rääkida ka olemasolevate ühenduste osas Ühendkuningriigi ja Saksamaaga.

Kuigi Norra toodab 90% oma energiast hüdroenergiast ja ülejäänu tuuleenergiast, on riigisisesed puudulikud ülekandeliinid tekitanud olukorra, kus põhjaosa odav energia ei jõua lõunaossa, kus asub peamine tarbimine. Kriitikute sõnul peaks Norra esmalt tagama madalad hinnad koduturul ja alles seejärel eksportima ülejäägi, nagu see toimis aastakümneid.