Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli möödunud aastal rekordiline

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna.

Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. „Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,“ tõi statistikaameti juhtivanalüütik Kail Karilaid välja.

Tartu linna osakaal kogu lisandväärtusest oli mullu 9%, 2011. aastal aga 7,9%.

Teenindus on juhtiv tegevusala enamikus maakondades

Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2023. aastal ajaloo kõrgeim – 73%. Karilaid selgitas, et teenindus on Eestis järk-järgult kasvanud ja olnud juhtiv tegevusala enamikus maakondades, ületades 2015. aastast alates 70% piiri. „Teeninduse osakaalu tõus tulenes põllumajanduse ning tööstus- ja ehitustegevuse osakaalu vähenemisest,“ lisas Karilaid.

Suurim teeninduse osakaal SKP-s oli Tallinnas ja Tartus – mõlemas ületas see esmakordselt 80% piiri. Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side, kinnisvara ning finants- ja kindlustuse tegevusala. Tartu panust mõjutasid hariduse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande, kaubanduse ning kinnisvara tegevusala. Enamikus maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. Silmapaistvamad olid Läänemaa (67%) ning Saaremaa (64%) ja Hiiumaa (64%). Ida-Virumaal oli aga teeninduse osakaal kõige väiksem, moodustades vaid 48% SKP-st.

Eelmisel aastal moodustas tööstus- ja ehitustegevus 25% majandusest, langedes ajaloo madalaima tasemeni. „See tuleneb teeninduse osakaalu pidevast kasvust alates 1995. aastast,“ selgitas Karilaid. Energeetikavaldkonna tõttu püsib tööstus- ja ehitustegevuse osakaal kõige suurem Ida-Virumaal (51%). Järgnevad kõrge töötleva tööstuse osakaaluga Raplamaa (39%), Järvamaa (38%) ja Võrumaa (37%). Esile võib tuua ka Tartu linna ümbritseva piirkonna kõrge tööstustegevuse osakaalu – 40%.

Eelmisel aastal oli SKP elaniku kohta Eestis 27 868 eurot, mis on 851 euro võrra rohkem kui 2022. aastal. Suurim SKP elaniku kohta oli jätkuvalt Harju maakonnas, kus see oli 32% üle Eesti keskmise.