TABEL | 6-miljonilisest ahjutoetusest said suurima tüki Harjumaa elanikud

Kliimaministeerium suunas 2024. aastal ligi 6 miljonit eurot väikeelamute kütteseadmete toetuseks. Kõige enam toetusraha läks Harjumaale, kus riigi toel said küttekollet uuendada nii Tallinna, Saue kui ka Keila elanikud.

Tallinnas jagati toetusraha Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn elanikele. Toetust sai kokku taotleda kokku 24 Eesti linnas, kus Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi järgi on õhukvaliteet kütteperioodil kõige enam mõjutatud.

„Toetusega toetati kütteseadmete uuendamist seal, kus välisõhu kvaliteet kohtkütte tõttu kõige kehvem. Hea välisõhu kvaliteet on hea tervise üks eeldusi. Kütteseadmete uuendajatel oli valik, kuidas oma ahjusid või teisi küttesüsteeme uuendada, aga eesmärk üks - saada tuba energiasäästlikult soojaks ja õhk puhtamaks,“ sõnas kliimaminister Yoko Alender.

Toetust sai kasutada nii ahju ja korstnasüsteemi kohendamiseks, kui ka kaugküttevõrguga liitumiseks koos vajalike küttelahenduste ehitamisega. Toetuse teises voorus lisandusid võimalused õhk-vesi- või maasoojuspumpade ning pelleti- või halupuidukatelde paigaldamiseks. Toetust sai taotleda enne 2010. aastat kasutusele võetud elamute jaoks.

„Toetuste maksimaalne summa oli 10 000 eurot elamu kohta, keskmine toetuse summa umbes 5300 eurot,“ ütles EISi eraisikute toetuste juht Kersti Saar.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tuletab kütteseadet renoveerinud elamuomanikele meelde, et pottsepal on kohustus pärast tööde lõpetamist kanda kõik asjakohased andmed Päästeameti küttesüsteemide portaali. Kaugküttega liitumisel ja soojuspumba paigaldamisel peab tagama andmete õigsuse ehitisregistris. Vajadusel saab nõu küsida Päästeametist ja oma elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest.