JÄRELVAADATAV | Töötukassa juht: kuigi järgmiseks aastaks prognoositakse majanduse taastumist, tööturul seda veel oodata ei ole

Töötukassa juht Meelis Paavel kirjeldas täna toimunud pressikonverentsil, mis jäi seda aastat tööturu vaates iseloomustama. Ühtlasi andis ta teada, et ei kavatse enam uuesti töötukassa juhiks kandideerida, mistõttu kuulutakse peagi sellele kohale välja avalik konkurss.

„Sellest sügisest on registreeritud töötute arv püsinud suhteliselt stabiilse, täna hommikuse seisuga oli 48 706 inimest, kes on töötukassa toel tööd otsimas,“ rääkis Meelis Paavel. Kõige kõrgem töötute arv oli veebruari viimasel päeval, kui see küündis 56 000 inimeseni, kõige väiksem oktoobri lõpus, kus see oli veidi üle 46 000ni.

Kõige suurem murekoht on hetkel noored, kus töötute arv on kasvanud. Töötute arv on aasta jooksul vähenenud kõigis maakondades, välja arvatud Saaremaal. Kõige rohkem on vähenenud Ukraina sõjapõgenikest töötute ning tervisest tingitud takistuste tõttu töötuks jäänud arv. Töötus on kõrgem naiste seas. „Ligi 60% registreeritud töötutest on kõrg- või kutseharidus,“ kirjeldas Paavel. Enim on töötute seas alla 6 kuud töötuna olijaid.

„Kuigi aasta pole veel läbi, siis keskmiselt võib öelda, et töötuna arvel on 50 400 registreeritud töötu ja keskmine töötuse määr on 7,3%,“ sõnas Paavel. Viimasel viiel aastal on töötuse määr püsinud natuke üle 7%. „Olukord majanduses ei ole ettevõtetele nii laastavalt mõjunud, kui prognoosid ette nägid,“ tunnistas töötukassa juht. Seni selliseid suurkoondamisi nagu olid eelmise majanduskriisiga seni nähtud ei ole. Järgmiseks aastaks prognoosib rahandusministeerium registreeritud töötuse määraks 7,5%, samas Eesti Pank ennustab 7,3%.

Kollektiivseid koondamisi olnud veidi vähem

Mis puudutab koondamisi, siis 14,8% sel aastal uue töötuna arvele võetutest on koondamise tõttu seda teinud. Enim on töötuid tulnud töötlevast tööstusest ja jaekaubandusest. Võrreldes eelmise aastaga on töötleva tööstuse osakaal vähenud. '

Ka kollektiivkoondamise teateid on sel aastal esitatud vähem ning ka on nad väiksema koondatavate arvuga. Eelmisel aastal esitas kollektiivkoondamise teate 136 ettevõtet. „Ka siin on näha märke, et olukord tööturul ei ole liiga keeruline,“ sõnas Paavel. Küll aga võtab inimestel tööle saamine rohkem aega.

Mis puudutab järgmist aastat, kuigi prognoositakse majanduse taastumist, siis tööturul veel seda taastumist oodata ei ole, kuna need protsessid on viiteajaga. Sestap prognoosib töötukassa järgmise aasta töötute arvuks sarnast arvu nagu sel aastal ehk 50 700 inimest.

Töötukassa enda järgmise aasta rahaline seis on hea, tööturu teenused kasvavad. Kasv on ennekõike seotud alampalga muutustega. Töötukassa kuludeks on plaanitud järgmiseks aastaks 971,4 miljonit eurot. Ainsana vähenevad tegevuskulud -3,5%, küündides 65,1 miljoni euroni. Kuludest 331,3 miljonit kaetakse töötuskindlustusvahenditest.

„Heameel on märkida ka seda, et vaatamata keerulisel koroonaajal ära kasutatud varadele on meil siiski netovara 590 miljonit ehk see nn reserv, mis annab meile kindluse toime tulla ka keerulisema tööturuolukorra korral,“ rääkis Paavel. Tema kinnitusel suudab töötukassa kõiki võetud kohustusi täita.

Paavel ise töötukassa juhina ei jätka

„Järgmisel aastal peaksime lõpetama positiivse tulemiga. Muret teeb küll edasine finantsolukord, aga arutelud seisavad veel ees. See on seotud uue baaskindlustusskeemi rakendamisega, mis toob töötukassale olulisel määral lisakulusid. Siin peab neid võimalusi ja vahendeid mõistlikult jagama. See on järgmise aasta teema,“ sõnas töötukassa juht.

Töötukassa nõukogu otsustas eile, et kuna 15. aprillil lõpeb Meelis Paaveli ametiaeg, siis kuulutatakse uue juhi konkurss peagi välja. „Et asi oleks kõigile selge, mina sel korral sel konkursil ei osale,“ kinnitas töötukassa juht.