Puust ja punaseks: millised võimalused avanevad investoritele värske seadusemuudatusega?
Kuu alguses jõustunud investeerimiskonto seaduse muudatus avab investoritele mitmeid uusi uksi. Üks uus võimalus on avada maksuefektiivne investeerimiskonto ka investeerimisühingute juures. Seadusemuudatustega seoses tekkinud peamistele küsimustele annavad vastused Maksu- ja Tolliameti (MTA) ja investeerimisühingu Lightyear’i eksperdid.
Investeerimiskonto on maksuefektiivne süsteem eraisikutele eesmärgiga võimaldada tulumaksukohustuse edasilükkamist, kuni investeeringust saadud kasum või tulu investeerimiskontolt välja võetakse. Teisisõnu: investeerimiskonto süsteemis on teenitud kasum võimalik reinvesteerida ilma, et iga tehingu pealt tekiks maksukohustus.
Seadusemuudatusega tekkis uus võimalus avada investeerimiskonto ka Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikide investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste juures. Varasemalt oli investeerimiskontot võimalik avada üksnes pankades.
Finantsvarana lisanduvad investeerimiskonto raamistikku lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laen ja soetatud väärtpaber või osalus. Lisaks lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt soetatud krüptovara ja panga emiteeritud pandikiri.
Samuti saab tuludest maha arvestada senisest rohkemaid investeerimisega seotud kulusid, näiteks kontohaldustasusid.
Millal tuleb makse deklareerida ja kas seadusemuudatus võimaldab seda teha ka tagasiulatuvalt?
Investeerimiskonto muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt alates 2024. aasta algusest. See tähendab, et 2024. aastal investeerimisühingu juures tehtud tehingud on õigus arvestada investeerimiskonto kaudu tehtud tehingutena.
Ka varasemalt omandatud väärtpaberid on võimalik tuua investeerimiskonto süsteemi – selleks peab 1.01.2024 seisuga investeerimisühingu juures avatud kontol oleva raha ning väärtpaberite soetusmaksumuse märkima 2024. aasta deklaratsioonil sissemakse investeerimiskontole.
Varasematel aastatel, nt 2023. juba deklareeritud tehingud (näiteks müügitehingud) jäävad tavasüsteemi ja neid enam ei muudeta. Samuti 2024. aastal investeerimiskontole laekunud intressilt kinnipeetud tulumaksu ei tagastata. Investeerimiskontole laekunud ja juba tulumaksuga maksustatud intress ja dividend tuleb näidata investeerimiskonto sissemaksena.
Milliseid muudatusi toob uuendus varaklasside vaates?
Investeerimiskonto süsteemi lisanduvad nüüd uued finantsvarana arvestatavad varaklassid nagu pankade emiteeritud pandikirjad, lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja ja krüptovarateenuse osutaja vahendusel tehtud investeering.
Krüptovara lisandub investeerimiskonto raamistikku vastava tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja kaudu alates 2025. aastast, mil jõustub krüptovara reguleeriv MiCa regulatsioon.
Mitu investeerimiskontot võib mul olla ning kas nende vahel on võimalik väärtpabereid üle kanda?
Investoril võib korraga olla erinevate teenusepakkujate juures mitu investeerimiskontot, näiteks nii investeerimisühingu platvormil kui ka pangas.
Investeerimiskontode vahel toimub väärtpaberite ja raha liigutamine viisil, mis ei välju investeerimiskonto süsteemi raamistikust. Raha ega ka väärtpaberite ülekandmist ei pea deklareerima ning maksukohtustus arvestatakse üle kõikide investeerimiskontode.
Mis juhtub investeerimiskontoga kui kolin välismaale ja minust saab teise riigi maksuresident?
Kui inimene muutub teise riigi maksuresidendiks, tuleb investeerimiskonto Eestis sulgeda, kuid investeerimisvõimalused jäävad siiski avatuks platvormidel, mis võtavad vastu kliente uue maksuresidentsuse riigist. Investeerimiskonto „avamine“ ja „sulgemine“ on andmete deklareerimine residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Sulgemisel tuleb näidata ka kuupäev, mil inimene lõpetab oma investeeringutelt tulumaksukohustuse edasi lükkamise. Kindlasti ei eelda see pangakonto või investeerimisühingu juures avatud konto sulgemist. Seda võib inimene edasi kasutada ka pärast investeerimiskontot.
