Eile selgus, et SEB on otsustanud liita Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks üksuseks ja tuua panga peakontor Eestisse.

„Üheks teguriks on ettevõtluskeskkonna stabiilsuse ja prognoositavuse hindamine. Kõigi kolme riigi kohta viidi läbi hinnang, analüüsiti erinevaid aspekte – nii finants-, ärikeskkonda kui ka regulatiivset prognoositavust. Kogu see erinevate tegurite kogum viis sellise otsuseni,“ ütles Gutauskaitė-Bubnelienė neljapäeval Leedu raadiole LRT.

Agentuuri „Investeeri Leedusse“ juhatuse esimees Rolandas Valiūnas ütles, et antud juhul kaotas Leedu konkurentsivõitluse Eestile ning SEB panga otsus võib veenda teisi ettevõtteid kaaluma, kas suuremahulisteks investeeringuteks tasub Leedut valida.

„Nad lähtusid omaenda loogikast ja ärihuvidest ning ilmselt oli see siin peamine. Küll aga tundsid nad, et nii on nende jaoks ka turvalisem,“ selgitas ta.

SEB panga valik on riigi poliitikute ärihuvide mittekuulamise tagajärg

„Ma arvan, et see läheb Leedule väga kalliks maksma, mitte otseselt panga poolt makstavate maksude või muude asjade tõttu, aga iga investeering, mis läheb mujale, ei lähe eelarvesse maksude reana kirja. Ja kindlasti ajendab SEB otsus ka teisi ettevõtjaid Eestit valima, sest arvab, et Leedu pole piisavalt etteaimatav,“ märkis Valiūnas.

Finantsekspert Mindaugas Busila ütleb, et SEB panga valik on riigi poliitikute ärihuvide mittekuulamise tagajärg. Tema sõnul saab ärikeskkonnaga rahulolematust kõige paremini hinnata suurettevõtte käitumises, sest nemad on võimelised tegema suuri otsuseid.

„Eestis on ka regulatiivne keskkond etteaimatavam ja õigusraamistik ei muutu nii tihti. Leedus kogeb väikeettevõtlus ilmselt palju pidevat seaduste muutumist, lihtsalt väikeettevõtetel pole siinkohal voli midagi öelda ega muuta. Suured ettevõtted seisavad sellega harvemini silmitsi, kuid kui nad seda teevad, reageerivad nad kohe,“ ütles ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena