Eesti Pank hoiatab ministeeriumi liigse kinnisvaraturule sekkumise eest

Klliimaministeeriumi plaan lõdvendada maapiirkondades kodulaenu saamist on põrkunud Eesti Panga vastuseisuga.

Keskpank kardab, et ministeeriumi pakutavad muudatused soodustavad liigset laenu võtmist. Kliimaministeerium seevastu leiab, et pangad pole maapiirkondadest piisavalt huvitatud ja riik peab sekkuma.

Ministeeriumi idee on laiendada maapiirkondades riikliku käenduse saajate ringi ja tõsta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eluasemelaenu käenduse ülempiiri tänaselt 80 000 eurolt 150 000 euroni. Muudatuste järel saaksid käendust ka Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu elanikud. Samuti lisanduksid nimekirja Sauga, Paikuse ja Kohila, kus praegu meedet kasutada ei saa.

Eesti Panga president Madis Müller rõhutab, et riik peaks sekkuma laenuturgu vaid turutõrgete korral või sotsiaalsetel kaalutlustel. Kuigi maal on laenu raskem saada, on plaanitav muudatus rahandusasutuse hinnangul liiga ulatuslik.

Keskpanga analüüsi kohaselt pole piisavalt uuritud, miks kommertspangad ei ole seni aktiivselt maapiirkondadesse laenu andnud. Selle asemel, et kaotada kõik piirangud maapiirkonna käendusele, tuleks esmalt välja selgitada senise vähese huvi põhjused, mis võivad olla seotud näiteks ebasoodsa majanduskeskkonnaga.

Olukorra tasakaalustamiseks soovitab keskpank tõsta maapiirkonna eluasemelaenude omafinantseeringu määra 15 protsendini, mis praeguse plaani järgi on 10%. Noortele peredele jääks keskpanga ettepaneku järgi kehtima 10-protsendiline ning lasterikastele peredele 5-protsendiline määr.“

Kliimaministeerium: aitame maaelu elavdada

Ministeerium leiab aga, et väljaspool suuremaid linnu on laenamine pärsitud eelkõige kinnisvara madala hinna ja vähese likviidsuse tõttu, mis ei paku pankadele piisavat tagatist. Senini on riikliku käendusega eluasemelaenu pakkunud vaid Coop Pank, kuigi koostöölepingud on sõlmitud veel seitsme pangaga.

„Riik peab kaasa aitama, et inimesed saaksid ka suurematest linnadest väljaspool elada heas korras kodudes,“ põhjendas taristuminister Vladimir Svet ministeeriumi pressiteates.

Käenduse ülempiiri tõstmist põhjendab ministeerium ka ehitushindade kasvuga, mis on teinud laenuvajaduse suuremaks nii kodu soetamisel kui ka renoveerimisel.

Lisaks on käimas läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et tulevikus saaks riik käendada senisest veelgi suuremat osa maapiirkonna eluasemelaenust.

Möödunud aastal andis EIS käendusi 20 miljoni euro eest, mis aitas inimestel saada pangalaenu üle veerand miljardi euro ulatuses. EISi käendusportfell ulatus tänavu juuni lõpus 74 miljoni euroni, käendatud laenude kogusumma oli 1,3 miljardit eurot.