Hans Saarvelti kinnitusel mõjutab ülemaailme kullabuum otseselt Eestit ja Skandinaaviamaid. „Soomes on kulla ostuhind naaberriikidega võrreldes anomaalselt madal – 33-35 eurot 585 prooviga niiöelda ehtekulla grammi eest. Eestis on samal ajal tase 44-45 eurot gramm,“ rääkis Saarvelt.
„Päris paljud soomlased on selle hinnaerinevuse avastanud ja hakanud iga kuu kilode kaupa Eestisse kulda tooma, mis moodustab kolmandiku kogu kulla vastuvõtust. Kõige rohkem tuuakse kulda Pärnu ja Haapsalu esindustesse, kus ka niisama spaas ja puhkamas käiakse,“ ütles Saarvelt.
„Soomlased pigem toovad kui ostavad siit kuldesemeid kaasa, sest neil on natuke teine maitse. Soomlased eelistavad 750 prooviga ja meist kollasema tooniga kulda. Eestis on kõige levinum 583 ja 585 kullasisaldusega ja veidi punakama tooniga ehted,“ rääkis Saarvelt.
„Kulla müük on seoses rekordilise maailmaturu hinnaga kasvanud Eestis mullu sama ajaga võrreldes mitu korda ning iga kuu tuuakse esindustesse puhtalt ehtekullana 5-6 kilo. Sama palju läheb ka tagasi ringlusesse ja investeerimiseks,“ sõnas Saarvelt.
„Tavaliselt inimestel 99-protsendilise sisaldusega kullakange kodus pole, küll aga ehtekulda, mis on sama likviidne ning mille väärtus arvutatakse proovi ehk kullasisalduse järgi ümber. Kuldehted puhastatakse – ilusad tööd lähevad uuesti müüki, aga osa sulatatakse graanuliteks. Kui näiteks sõrmusel on tehiskivi, siis arvutatakse selle kaal väärtusest maha,“ lisas Saarvelt.
„Peale jõule toovad inimesed komisjonimüüki päris palju näiteks Swarowski esemeid ja kuigi ehtepoed müüvad neid küllalt kalli hinnaga, siis on tegemist lihvitud klaasist iluasjadega, millel materjali mõttes erilist edasimüügiväärtust pole. Samuti pigem ei võeta vastu laboris kasvatatud sünteetilisi teemante, mille tootmine ja seega väärtus muutub ajaga järjest odavamaks,“ lisas Saarvelt.
Kulla hind on maailmaturul tõusnud aastaga 30% 2650 dollarini untsi kohta. 2006. aastal asutatud Luutaril on 20 esindust üle Eesti.
