Toidust pungil külmik ja kingikotid – kui suur on jõuluostude mõju Eesti majandusele?

Jõulupühad toovad kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu, mis annab hoogu Eesti majandusele. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul võib pühadeostude kogumõju ulatuda detsembris 10%-ni Eesti SKP-st. Samas näitab „jõuluostu indeks“, et eestlaste ostujõud on langenud tagasi 2018. aasta tasemele

Traditsiooniliselt kulutatakse jõulude ajal tavapärasest rohkem toidule ja kingitustele. „Nii statistikaameti üldnäitajad kui jaekettide müügiandmed näitavad, et detsembris on eestlase külmkapp pungil toitu täis ja tavapärasest kordades rohkem jõuavad ostukorvi tooted, mis traditsiooniliselt seostatavad kingitustega – mängud ja mänguasjad, kosmeetika, raamatud, erinevad kodukaubad,“ rääkis Lenno Uusküla.

Statistikaameti andmetel jätavad eestlased detsembris kauplustesse 10-15% rohkem raha kui aasta eelnevatel kuudel, kusjuures toidukaupade ja jookide osakaal on suurim. Möödunud aasta detsembris ligines kogu jaemüük ligi miljardi euroni.

„Arvestuslikult jätame me kõik detsembris toidupoodidesse ca 350-360 miljonit eurot, mis on viiendiku võrra eelmiste kuude keskmisest rohkem,“ kommenteeris Uusküla. See tähendab, et keskmiselt kulutab iga eestlane detsembris toidupoodides ca 250 eurot, mis on peaaegu 40 eurot rohkem kui tavaliselt.

Kauplusekettide müügiandmed kinnitavad trendi. Uusküla sõnul kinnitab üldstatistikat ka pilt kauplusekettide müügisaalidest ja kassaaruannetest – näiteks Selveris ostetakse detsembris toidukaupu 25% ja tööstuskaupu 30% rohkem kui novembris.

Eriti populaarsed on traditsioonilised jõulutoidud, aga ka kingitused ja dekoratsioonid. „Kodusel pühadelaual on meil alati ka toitu, mida muul ajal nii naljalt seal ei näe, alates verivorstist-hapukapsast ja marineeritud kõrvitsani kuni erinevate maiustuste ja ka jõulukaunistusteni,“ rääkis Uusküla. „Jõuluaud on ühelt poolt tavapärastest rohkem lookas ning ka rikkalikum, nii kasvab ca poole võrra purgist tuttavate jõulutoitude, šokolaadide ja kommikarpide müük. Otseselt pühadega seonduvate asjade puhul – mängud ja tehnika kingitustena, kuusekaunistused jm dekoratsioonid – jätame poodi tavapärasega võrreldes suisa mitu korda enam raha.“

Traditsiooniline jõululaud annab aga hea indikatsiooni ka Eesti ühiskonna jõukuse kohta. Uusküla on loonud „jõuluindeksi“, mis võrdleb verivorsti ja praekapsa hinna muutumist keskmise palga suhtes. „Kui maailmas võetakse riike omavahel kõrvutades sageli ostujõu mõõtmisel abiks nn Bic Maci indeks ehk kõikjal üle ilma tuntud hamburgeri maksumus, siis Eestis võiks sarnase igaühele mõistetava paralleeli toomiseks vaadata kahte kõige jõulusemat toiduainet ehk verivorsti ja praekapsast ning nende hinna muutumist üle aastate,“ märkis Uusküla.

Selveri hindadele tuginedes selgub, et kui 2014. aastal sai keskmise palga eest osta 271 „jõulukombot“ (pakk Rakvere Verivorsti (500g) ja purk Põltsamaa Praekapsast (820g)), siis tänavu mahuks neid ostukärusse 330. „Meie ostujõud kasvas eriti jõudsalt möödunud kümnendi teises pooles ja nüüd viimastel aastatel oleme püsinud selles vaates üsna stabiilsel ja varasemaga võrreldes viiendiku võrra kõrgemal tasemel,“ lausus Uusküla. „Ühtlasi peegeldab tinglik „jõuluindeks“ suuresti ka meie majanduskeskkonna käekäiku möödunud kümne aasta lõikes.“ Viimaste aastate kiire hinnatõus on aga vähendanud eestlaste ostujõudu ja viinud selle 2018. aasta tasemele.