Luminor varahaldur: USA keskpanga külm dušš rikkus paljude investorite jõulumeeleolu

Kui lõppev aasta oli börsidel justkui sujuv kulgemine, siis selle jätkumiseks peavad ettevõtete kasumid hakkama kiiremini kasvama, kirjutab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose turuülevaates.

Föderaalreservi (FED) detsembrikuine istung tõi seekord investoritele külma duši ning rikkus paljude turuosaliste jõulumeeleolu. Üks tänavuse aasta olulisemaid pärituuli finantsturgudel — FED-i rahapoliitika leevendamine — on ootamatult sattunud vaibumise ohtu. Kas sellega ongi kaks aastat kestnud suur investeerimispidu oma lõppvaatusesse jõudnud või jätkub pulliturg uuel aastal siiski uute stsenaariumide järgi?

See on loomulikult keeruline küsimus, kuid arukas investor ei peaks vastuse üle liialt palju pead murdma. Turu ülekavaldamise asemel peaks keskenduma sellele, et omada valmisolekut mistahes stsenaariumideks. Enamikele investoritele tähendab see hästi hajutatud portfelli, mida ka võimalikud negatiivsed arengud ülemäära palju räsida ei suudaks.

Positiivne narratiiv löödi kõikuma

Kümne aasta eest lausus president Toomas Hendrik Ilves aastapäevakõnes rahvasuus käibele läinud lause „see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi“ ning see sobitub hästi ka praegusesse investeerimismaailma konteksti. Umbes aasta tagasi oli just lõpule jõudmas hoogne tõusuaasta börsidel ning ootusärevus peagi algavate keskpankade intressikärbete suhtes oli kasvamas. FED-ilt oodati toona tänavuseks aastaks lausa kuute-seitset intressikärbet. Tegelikkuses tehti kolme istungi jooksul kokku intressilangetusi vaid ühe protsendipunkti võrra. Kuid ootused sujuva ning jätkuva kärpimistsükli suhtes andsid aktsiaturgudele väga tugeva tõusuimpulsi.

FED-i värsked sõnumid detsembri istungilt on aga selle positiivse narratiivi kõikuma löönud: uuendatud prognoosi kohaselt plaanitakse 2025. aastal vaid kahte intressikärbet. Seega võib öelda, et paljude turuosaliste jaoks on päevakorral n-ö režiimimuutus ehk uus olukord, milleks on intresside kärpetsükli lõpp ning lühiajaliste intresside oodatava languse peatumine. Selle tuules on ka pikemaajalised (nt kümneaastased) USA riigivõlakirjade tulusused kerkinud viimaste kuude kõrgeimale tasemele.

Jerome Powelli kommentaarid kinnitasid skeptiliste turuosaliste kahtlusi ka inflatsiooni osas — väljavaated hinnakasvu osas on muutunud ebaselgemaks ning riskid kiireneva hinnakasvu osas on suurenemas. Seda kinnitas ka FED-i uuendatud majandusprognoos, kui järgmiseks aastaks oodatakse hinnakasvuks nüüd 2,5% (septembris prognoositi 2,1%). Siit ka täiendav põhjus pikema kestusega intresside tõususurveks, mis omakorda võib aktsiaturgudele peagi täiendavaks vastutuuleks osutuda.

Turud ei liigu vaid rahapoliitika mõjul

FED-i värskeimate sõnumite tõttu ei ole siiski põhjust senises Kuldkihara narratiivis (muinasjutust inspiratsiooni saanud fraas Kuldkihara narratiiv viitab, et asjad on täpselt õiges tasakaalus - toim.) sisalduvate argumentide hulgast soosiva rahapoliitika osa täielikult läbi kriipsutada. USA inflatsiooni teekond tagasi kõrgematele tasemetele võib küll osutuda tõeks. Seda iseäranis siis, kui peagi ametisse astuv president Donald Trump asub agressiivselt kaubandussõda pidama ning ellu viima lubadusi tariifide osas. Samas on võimalik ka vastupidine dünaamika, kus hinnakasv siiski jääb kardetust mõõdukamaks. Näiteks eluasemekulude suure osakaalu tõttu on need USA hinnakasvu oluliselt vedanud, kuid on teatud märke sealse hinnasurve alanemise suunas.

Samuti võib president Trumpi tariifide rakendamine kulgeda kardetust mõõdukamalt. Kui aga USA majanduskasv peaks oodatust enam takerduma ning tööpuudus prognoositust kiiremini kerkima, on FED-il taas põhjust agressiivsemate intressikärbete peale mõelda. Viimasel juhul tuleb aga investoritel arvestada, et rahapoliitika kiire ja ulatuslik leevendamine on teise olulise finantsturgude pärituule — soosiva makrokeskkonna — järsu nõrgenemise tagajärg. Kokkuvõttes pole seega üksnes intressilangetused turgudele olulise tähtsusega, vaid loeb ka see, milliseks kujuneb majanduskasvu dünaamika.

Kasumid loevad

Lõppeval aastal on ettevõtete kasumikasv olnud üks põhilisi argumente hoogsalt kerkinud aktsiahindade põhjenduseks. USA suurettevõtted, mis tegutsevad tehnoloogia ning tehisintellekti valdkondades on näidanud tugevaid tulemusi — nn maagilise seitsmiku ettevõtete kasumikasv kokku oli tänavu kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 25%. Mõtlemapanev asjaolu on aga see, et ülejäänud S&P 500 indeksisse kuuluvad 493 ettevõtet suutsid samal perioodil näidata vaid 2% kasumikasvu.

Ka suure seitsmiku kasumikasv on aeglustumas: konsensuse hinnangul võiks see järgmisel aastal ulatuda 18%-ni. S&P 500 indeksi ülejäänud 493-lt ettevõttelt oodatakse 12% kasumikasvu, mis on oluline kiirenemine tänavusega võrreldes. S&P 500 indeksi ettevõtete kasumikasv tervikuna võiks konsensuse prognooside kohaselt 2025. aastal ulatuda 15%-ni, tänavuse aasta prognoos on 9,5%. Prognooside täitumise suur eeldus on niisiis see, et staarettevõtete kõrval suudavad ka ülejäänud ettevõtted majandustulemusi oluliselt parandada.

Aktsiahindade üks peamisi kujundajaid pikas perspektiivis on kasumite kasv. Seda omakorda mõjutab olulisel määral üldine majanduskeskkond. Seega kui USA majandus suudab FED-i oodatust vähesematele intressilangetustele vaatamata säilitada oodatava kasvutempo, võiks jätkuvate AI-investeeringute ning ka president Trumpi poolt lubatava dereguleerimise toel kasumikasv olla oluline aktsiaturgude toetaja. Siinkohal on iga järgnev majandustulemuste avaldamise periood järjekordne tõehetk. On selge, et ootuste latt on küllaltki kõrgel ning selle ületamine arvestatav väljakutse.

Kas sujuv kulgemine peatub?

Lõppevat aastat finantsturgudel jääb iseloomustama võrdlemisi madal volatiilsus ja peamiste aktsiaindeksite tõusuhoog on olnud püsiv. On väheusutav, et uuel aastal sarnane sujuv kulgemine jätkub. USA aktsiate jaoks on märkimisväärseks riskiks väärtuskordajate ajalooliselt kõrged tasemed. Gravitatsioon kehtib ka siinkohal ning varem või hiljem liiguvad väärtuskordajad suure tõenäosusega ajalooliste keskmiste suunas. Mistahes tegur aktsiate järgmist suuremat korrektsiooni ka ei põhjustajaks, lisavad kõrged väärtuskordajad täiendavat riski, et langus kujuneb ulatuslikuks.

Arvestades asjaolu, et lõppevat aastat võib geopoliitilistelt pidada viimaste kümnendite keerukaimaks, on tähelepanuväärne, kuivõrd vähe on sellel finantsturgudele mõju olnud. Võib küll eeldada, et Donald Trumpi ametisse asumine võib tuua mingi muutuse Ukraina-Venemaa sõjas. Samuti on märke sellest, et Lähis-Idas võib konfliktide haripunkt hakata taanduma. Ometi ei saa välistada ka täiesti vastupidiseid arenguid eskaleerumise suunas. Geopoliitiliste riskide maandamine on praegusel ajajärgul investorile pidevalt aktuaalne. Vähemalt seniks, kui saame rääkida positiivsetest arengutest, mida praegu pikisilmi ootame.

Kõigele eeltoodule vaatamata on finantsturgude väljavaade uueks aastaks positiivne. Nagu alati, käivad nii riskid kui võimalused käsikäes. Praeguse info põhjal tasub oodata, et mõõdukas pärituul aitab riskivaradel kulgeda oodatud suunas ka järgneva 12 kuu jooksul. Keskmine pullituru pikkus USA-s on läbi ajaloo olnud 5-6 aastat. Praeguse tsükli puhul on käimas kolmas aasta, keskmiseni on seega veel jäänud mitu head aastat.