Ministrid kaklevad. Ligi peab Hartmani ideed kaaluda toidu maksulangust raha raiskamiseks

Regionaal- ja põllumajandusministeerium hakkab analüüsima, kas toidukaupadele tasuks kehtestada madalam käibemaksumäär. Rahandusminister peab seda tarbetuks raha raiskamiseks, kirjutab ERR.

„Pireti poolt on muidugi väga ebakompetentne samm kogu see uuringu tellimine ja teema endale võtmine. Seal ministeeriumis ei ole kompetentsi riigieelarve ega maksupoliitika teemal. Teine asi, seal ei ole midagi uurida, kõik need mõjud on läbi uuritud, need on ka teooria seisukohalt väga ette aimatavad ja see, et mingi huvigrupp seda küsib, ei anna temale õigustust vahetada tegevusala ja riigi raha sellele kulutada,“ leiab rahandusminister Jürgen Ligi.

Ligi sõnul näitavad nii teooria kui ka senised uuringud, et käibemaksu alandamine mõjutab toidu hinda vähe ning hinnavõit ei jõua märgataval määral tarbijani. „Isegi toiduliit ütles hiljuti, et me ei taha toidu käibemaksu alandamist, sest me teame, et siis tõusevad teised maksud rohkem,“ märkis minister.

Hartman tunnistab, et tõesti on maksude alandamine riigieelarve seisukohalt keeruline, ent regionaal- ja põllumajandusministeerium peab peale eelarve tasakaalu vaatama ka seda, et toiduhinnad oleksid mõistlikud, Eesti põllumajandustootjad saaksid tulevikus hakkama ja meil oleks olemas toiduga isevarustatus.

„Kui hinnad on mõistlikumad, siis inimestel tekib valikuvõimalusi juurde. Eestimaine toit on väga kvaliteetne, puhas ja värske, aga see hind on nii kõrge, et inimesel ei teki valikuvõimalust ja Eesti tarbija on hinnatundlik,“ kirjeldas Hartman.

Minister vihjas toidu käibemaksu langetamisele

Eelmise nädala alguses vihjas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman võimalusele, et toidu käibemaks võiks muutuda. „Maksud on rahandusministeeriumi vastutusvaldkond, aga põllumajandus, toidu tootmine ja selle jätkusuutlikkus on meie teema,“ ütles ta Äripäevale ja lisas, et käibemaksu alandamist ning rahvusvahelist kogemust on arutatud ka poekettidega.

Minister märkis, et eesmärk on analüüside tulemused avaldada juba sel kevadel ning alustada seejärel debatti, et kujundada järgmise aasta riigieelarvet. Hartman tõdes, et Eesti on üks väheseid riike, kus toiduainetel ei kehti erisoodustus ega madalam käibemaks. „Ma ei usu, et teised riigid on seda teinud niisama ja tulemuseta,“ lisas ta toona.