Majandusminister saatis kooskõlastusele suurinvesteeringute toetusmeetme, mis peaks Eestisse tooma vähemalt miljard eurot
(21)
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamisele suuremahuliste investeeringute toetusmeetme tingimused.
Meetme eesmärk on soodustada alates 100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. Kokku on meetme maht 160 miljonit eurot, millest ühe investeeringu toetus on maksimaalselt 20 miljonit.
Miljardi jagu lisainvesteeringuid
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on ettevõtjate poolt pikalt oodatud suurinvesteeringute toetusmeede osa 2025. aasta majanduskasvu kavast ning vajalik meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks.
„Olen kohtunud mitme ettevõtjaga, kes on juba väljendanud soovi toetuse abil Eestisse investeerida või siinset tegevust laiendada. Meetmega aitame tulevaste investeeringute ja töökohtade loomisega kaasa meie majanduse kasvule. Kui toetusmeede realiseerub täies mahus, saame Eesti majandusse järgnevate aastate jooksul vähemalt miljardi jagu täiendavaid investeeringuid. Nüüd on meetme tingimused paigas ja vajalikele pooltele kooskõlastamiseks saadetud, et ettevõtted saaksid aasta alguses toetust taotlema asuda,“ lisas Keldo.
Kaks suurinvesteeringut aastas
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku kohaselt luuakse toetus perioodile 2025–2028 mahus 160 miljonit eurot, mis võimaldab prognoosi järgi finantseerida ligikaudu kahte suurinvesteeringut aastas, ühtekokku kaheksat siin tegutsevat või siia tulevat uut ettevõtet
Iga projekti investeeringu maht peab olema vähemalt 100 miljonit eurot ning looma vähemalt 30 uut töökohta, kus makstakse sektori keskmist brutopalka. Töötasu puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.
Väljaspool Harjumaad on toetuse maksimummäär kuni 15 protsenti projekti mahust või kuni 20 miljonit eurot, Harjumaal 10 protsenti. Toetust taotlevas ettevõttes ega temaga ühte kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi olla riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, mis ületab 49 protsenti.
Toetusega võib soetada näiteks vara
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul saavad riigi enamusosalusega ettevõtted tuge muudest riigi rahastamisallikatest. „Ma ei pea riigi äriühingutele täiendava toe andmist sellisel viisil otstarbekaks, kuna neile juba kehtivad riigipoolsed meetmed, mis võimaldavad vajalike investeeringute tegemist. Avaliku raha suunamine riigi kontrolli all olevasse ettevõttesse ei ole meetme eesmärk, soovime selle rahaga panustada ettevõtete loodava lisandväärtuse ja ekspordi kasvatamisse,“ lisas minister.
Väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele antakse toetust alginvesteeringuteks, suurettevõtjale uut majandustegevust soodustavaks alginvesteeringuks. Toetusega võib soetada vara, samuti mitmekesistada ettevõtte tegevust, kui ettevõtja asub tegutsema uues valdkonnas. Toetatakse materiaalse ja immateriaalse vara omandamist, sh hoonete ehitamist ja rekonstrueerimist ning sisseseadega seotud kulusid.
Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Taotleja või temaga samasse kontserni kuuluv äriühing võib toetust saada ühe korra. Toetuse andmist ja taotlusvoorusid korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), kus enne toetuse taotlemist tuleb ettevõttel läbida eelnõustamine, mille käigus antakse projektile eelhinnang ning on võimalik projektitaotluste kvaliteeti parandada.
200 miljonit eurot projekti kohta
Prognoosi järgi rahastatakse keskmiselt kaks projekti aastas keskmise maksumusega 200 miljonit eurot projekti kohta, millest jõuab rahandusministeeriumi koostatud metoodika järgi maksutuluna riigile minimaalselt 40 protsenti ehk 80 miljonit eurot projekti kohta.
Toetusmeede ei oma negatiivset mõju riigieelarve positsioonile, kuna toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse eelarve positsioonis ka vastavalt tulud ehk tegu on isetasuva meetmega.
Valitsuse majanduskabinet kinnitas suuremahuliste investeeringute toetusmeetme väljatöötamise septembris ning see on osa valitsuse majanduskasvu kavast 2025. aastaks.
