Teine poolaasta oli Eesti ärimaailmas ootamatult loid

Advokaadibüroo Ellex Raidla poolt kaks korda aastas avaldatava tehinguturu analüüsi Tehinguradar kohaselt kasvas küll Eestis aastaga tehtud tehingute arv 137-lt 173-le, kuid suuresti tugeva esimese poolaasta toel.

2024.aastal registreeriti Eestis kokku 173 tehingut, mis jagunesid järgmiselt:

• 67 riskikapitali ja tehnoloogia valdkonna tehingut;

• 13 suuremahulist kinnisvaratehingut;

• 7 emissiooni (sh börsivälised);

• 86 traditsioonilist ülevõtmise ja omandamise (M&A) tehingut.

Kui esimesel poolaastal tehti 95 tehingut, siis teisel poolaastal piirdus tehingute arve 78-ga (III kvartal 49 ja IV kvartal 29 tehingut). Kuigi viimane kvartal näitas suurt langust, tuli koondtulemus siiski isegi parem kui 2022. aasta 77 tehingut. Üllatuslikult ei toimunud Tallinna Börsil aga sel aastal ühtegi esmaemissiooni, andes seega liidripositsiooni lõunanaabrile.

Ellex Raidla partneri Risto Vahimetsa sõnul püsis Energiatech Eestis tehingute vaates endiselt kõige kuumema sektorina. Kogu aasta lõikes tehti koguni 12 energiatehnoloogiaettevõtete rahakaasamist. „Täiendavalt tuleb põnevate sektoritena esile tuua kaitsetööstuse tehnoloogiavaldkonna ja ettevõtetest Wayren, Frankenburg, TechSecIntel, SensusQ ning meditsiinitehnoloogia, kus 2024. aasta jooksul toimus 9 rahakaasamist“, lisas Vahimets.

Partner Sven Papp märkis, et väliskapitali huvi Eesti vastu oli 2024. aastal tagasihoidlik ning see avas paremad võimalused kohalikule kapitalile, mida ka usinasti kasutati. „Olgu näideteks Kristiine keskuse omandamine Cityconilt või Technopolise väljaostmine Mainor Ülemiste poolt Technopolis Ülemistes või ka Trev 2 väljaostmine Vinci kontsernilt Trev 2 juhtkonna poolt“, ütles Papp.

Partner Gerli Kivisoo sõnul nimetavad optimistid 2024. aastat võlakirja-aastaks. „Peamine instrument, mida kõigil kolmel Balti turul avalikult pakuti, oli võlakiri, sest intressikeskkond oli võlakirjaturu jaoks soodne. Muuhulgas tehti kaks tehingut, mis on sisult erakordsed – Liveni rohevõlakirja avalik pakkumine ja Eesti Energia hübriidvõlakirja emissioon. Aktsiate esmaemissioonide osas saime aga tulemuseks nulli ning nõnda oli Lätil lihtne meist ette minna“, sõnas Kivisoo.

2025. aastaks ennustab analüüs Eesti tehinguturu mõningast elavnemist ning investorite huvi kasvu.