Vein ja kunst valmistasid lõppeval aastal pettumuse

Kunsti-, veini- ja teemanditurg on 2024. aastal märkimisväärselt langenud, vaatamata maailmamajanduse üldisele kasvule ja aktsiaturgude tugevale tootlusele.

Kunsti-, veini- ja teemanditurg on 2024. aastal märkimisväärselt langenud, vaatamata maailmamajanduse üldisele kasvule ja aktsiaturgude tugevale tootlusele.

Lõppev aasta pole olnud just parim aeg veinisõpradele ega kunstiinvestoritele. Luksuskaupade hinnad on tänavu märkimisväärselt langenud, kukkudes aasta algusega võrreldes enam kui 10 protsenti, kirjutab The Economist.

Kui panid oma raha 2024. aasta alguses kunsti alla, oleksid novembri lõpuks kaotanud keskmiselt 16%, selgub Art Market Researchi koostatud All Art indeksist. Peenesse veini investeerinute kahjum ulatus samal ajal ligi 11 protsendini, näitab Liv-ex Fine Wine 1000 indeks.

Langus on tabanud ka teemante, mille hind on kukkunud peaaegu 20%. Kollektsioneeritavate autode turg on jäänud enam-vähem samale tasemele.

Miks turg langes?

Pärast aastaid kestnud kiiret kasvu, mis tipnes pandeemia ajal, mil inimesed kulutasid igavusest luksuskaupadele, on turg nüüdseks jahtunud. Üllataval kombel on see toimunud vaatamata sellele, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt kasvab maailma SKP 2024. aastal 3,2% ja ülirikaste inimeste arv kerkib hoogsalt.

The Economisti artiklis toob kinnisvarafirma Knight Franki esindaja Liam Bailey välja, et luksusvarad konkureerivad finantsvaradega. Viimased on aga pakkunud 2024. aastal märkimisväärset tulu. Näiteks on globaalseid aktsiaid mõõtev MSCI World indeks kasvanud 17% ja Bitcoini hind on rallinud üle 140%. Isegi lühiajalised USA riigivõlakirjad on pakkunud korralikku, üle 5-protsendilist tootlust.

Lisaks on ebasoodsate tuultena mõjunud ka geopoliitiline ebastabiilsus ja Hiina nõudluse kahanemine. Venemaa sõda Ukrainas ja konfliktid Lähis-Idas on vähendanud tarbijate kindlustunnet suurtel luksusturgudel.

The Economist lisab, et USA presidendivalimiste eel panid luksuskaupade huvilised tehingud ootele. Pärast Donald Trumpi võitu on aga hakatud muretsema kaubandussõja pärast. Pole mingi saladus, et tollitariifid võivad luksuskaupade turgu negatiivselt mõjutada. Näiteks Euroopa veinimõisad kogesid seda ilmekalt 2019. aastal, mil USA kehtestas neile 25% impordimaksu.

Alkoholil ei lähe hästi

Hiina, mis on viimased kaks aastakümmet luksuskaupade nõudlust vedanud, on nüüd silmitsi kinnisvaraturu kriisi ja valitsusepoolse rikkuse eksponeerimise piiramisega. Eriti selgelt on see mõjutanud veiniturgu. The Economist toob välja, et kui 2019. aastal tarbis Hiina 17% maailma veinist, siis nüüdseks on see osakaal langenud 8%-ni. Eriti suur löök on see olnud kõige kallimatele Burgundia piirkonna veinidele, mille hinnad on viimase kahe aasta jooksul langenud ligi 30%.

The Times toob välja, et langustrend ei piirdu vaid veiniga, vaid on tabanud ka teisi kalleid alkohoolseid jooke, sealhulgas Šoti ühelinnaseviskit (single malt Scotch whisky). Noble & Co uuring, mis analüüsis viimase aasta jooksul järelturul tehtud tehinguid, näitab, et oksjonidel müüdud viski keskmine hind langes 370 naelalt 363 naelale.

Eriti järsk langus toimus aga just luksusviskide segmendis. Nende viskide, mille pudeli hind ületas oksjonil 1000 naela, müügimaht langes 34% ja müügi koguväärtus lausa 40%. „Kui viski investorid ja kollektsionäärid olid eelmisel aastal käänulistel vetel, siis sel aastal on nad tormi keskel ja löönud luugid kinni,“ kommenteeris Duncan McFadzean, Noble & Co toidu- ja joogiosakonna juhataja.

Kõige kallimas otsas nõudlust jagub

Vaatamata üldisele langusele on mõned luksusturu segmendid jäänud siiski stabiilseks. Kuigi Art Market Researchi indeks on kukkunud 16%, ei puuduta langus nende esindaja Sebastian Duthy sõnul kogu kunstimaailma. Analüütiku sõnul on kõrgelt hinnatud ja tunnustatud kunstiteoste müük 2024. aastal püsinud tugev, eriti suurte nimedega kunstnike teoste osas, mida pole pikka aega müügiks pakutud.

The Economist toob välja, et oksjonitel tegid ilma just need teosed, mida polnud ammu nähtud ja mille autoriteks olid tuntud nimed. Näiteks müüdi neoimpressionist Jean-Michel Basquiat’ maal oksjonil 46,5 miljoni dollari eest ja popkunstniku Edward Ruscha maal müüdi 68,3 miljoni dollari eest. Lisaks on alati olemas pühendunud luksusfännide rühm, kes jätkab ostude tegemist, olenemata turu kõikumistest. Nagu ütles Roy Safit, teemanditööstuse uurimisrühma Fancy Colour Research Foundation juht, pakuvad kalliskivid midagi, mida aktsiad ja võlakirjad ei paku – omanik saab nendega uhkeldada. „Inimesed armastavad oma edu tähistada,“ lisas ta.

Analüütikud näevad võimalikku nõudluse nihkumist läänest itta, eriti kuna Aasia turgudel on impordimaksud madalamad ja vähenemas. Näiteks Hong Kong teatas hiljuti märkimisväärsest alkohoolsete jookide impordimaksude vähendamisest, mis peaks toetama premium- ja luksusklassi viskide ning teiste kangemate jookide turgu.