Majandusekspert: EstLink 2 lõhkumine võib tuua tarbijatele üle 100-miljonilise lisakulu

Eesti Panga majandusanalüütik Kaspar Oja hindab, et EstLink 2 merekaabli seitsme kuu pikkune rike võib tähendada Eesti elektritarbijatele kokku ligikaudu 105 miljoni euro suurust lisakulu.

Keskmise tarbimismahuga majapidamiste elektriarved võivad kasvada 6% ja ettevõtetel 8%, teatas Oja oma ühismeedia postituses.

„Majapidamiste ja ettevõtete arvetel pole katkisest kaablist tingitud hinnatõus keskmiselt sama suur kui hulgihinna tõus kahel põhjusel. Esiteks on osa elektritarbijaid hinna fikseerinud ja teiseks moodustab elektri hulgihind vaid osa elektriarvest – suur osa elektriarvest ei sõltu vahetult elektri hinnast – näiteks aktsiisid või ülekandetasud,“ selgitas ka presidendile majandusnõu andev mees.

Oja analüüs näitab, et kaabli rikke mõju on suurem just suvekuudel, mitte talvel, mil kasutatakse endiselt suures koguses fossiilkütustel põhinevaid elektrijaamu. „Täiendav suvekuu katkist kaablit „maksab“ 12 miljonit eurot ja sügiskuu 15 miljonit eurot,“ märgib ta oma arvutuste kirjelduses.

Analüütik rõhutab siiski, et tegemist on ligikaudsete arvutustega, mis ei saa arvesse võtta ootamatuid kõikumisi elektriturul. „Nagu oleme minevikus näinud, võib elektrihind vahel reageerida väikestele muutustele nõudluses ja pakkumises üsna mittelineaarselt,“ selgitab ta.

Kaabli rikke tegelik rahaline mõju on siiski raskesti prognoositav, sest sõltub paljudest teguritest, nagu ilm, erinevate seadmete töökindlus ja rahvusvahelised energiaturud.

Kuigi 105 miljoni euro suurune lisakulu ei löö Eesti 40 miljardi euro suurust SKP-d veel pikali, on see majandusteadlase sõnul siiski ebamugav. „Kahtlemata piirab kallim elekter osa inimeste tarbimisvõimalusi ja raskendab ettevõtete konkureerimist Skandinaaviaga, kus elekter on soodsam. Samuti tekitab ebakindlust elektri hinna pärast muretsemine,“ selgitab Oja.

Ökonomist juhib ka tähelepanu, et elektriarvete tegelik kasv võib mullusega võrreldes olla tarbija jaoks veelgi suurem, kuna gaasi maailmaturuhind on tõusnud. Kui mullu veebruaris ja märtsis oli gaasi hulgihind Euroopas veidi üle 30 euro megavatt-tunni kohta, siis praegu on see 45 euro lähedal. „Ehk teiste tegurite tõttu saab elektri hinnatõus olema tõenäoliselt suurem,“ hoiatab ta.

Oja jõudis oma hinnanguteni, analüüsides 2024. aasta EstLink 2 katkestuse mõjusid. Toona kestis rike jaanuari lõpust septembri keskpaigani ning Balti riikide elektri hulgihind oli keskmiselt 7% madalam kui aasta varem samal ajal, samas kui näiteks Poolas, Soomes, Rootsis ja Taanis langes elektrihind ligi 30%.

Täpsemalt hindas majandusteadlane paneelandmete mudeleid Euroopa riikide elektri hulgihinna kohta. „Mudeli hindamise tulemusel tähendas katkine elektrikaabel veebruarist augustini Balti riikidele 19% kõrgemat elektri hulgihinda. See on hinnangu keskväärtus. 2/3 tõenäosusega jäi hinnamõju 11% ja 27% vahele, 96% tõenäosusega aga 4% ja 35% vahele,“ selgitab ta arvutuskäiku.