Kinnisvaraeksperdid: palavik on maas, aga milline saab olema taastumine?

Eesti kinnisvaraturg on viimase aasta jooksul olnud üsna turbulentne, kuid Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ja LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel jagavad podcast’i „Hunnik pappi ja suitsev kinnisvara“ värskes jaos optimistlikumaid noote.

Kas eestlased on oma kodudega rahul?

Saate avateema oli Norstati hiljutine uuring, mille kohaselt on 54% Eesti inimestest oma koduga täielikult rahul, 43% on rahul osaliselt ja 4% vastanutest pole üldse rahul. Need tulemused tekitasid saatejuhtides skeptilisust. „Eestlased on oma olemuselt vingatsid,“ ironiseeris Sooman, viidates sellele, et tegelik rahulolu võib olla küsitav.

Rahulolematuse peamiste põhjustena tõid saatejuhid välja tülikad naabrid ja ruumipuuduse. Selle all peeti silmas nii kodude suurust, peresiseseid suhteid kui ka tänapäevase elustiili nõudeid. Ruumipuuduse all võidakse mõelda ruutmeetreid, tubade arvu kui ka isiklikku ruumi, mida tuleb jagada teise inimestega, mis ei ole alati meeldiv. Koroonaaeg, kui kõik pidid ööpäev läbi kodus olema, tõi selle probleemi eriti teravalt esile. Samas leiti, et noored on väiksemate elamispindadega sageli rahul, kuid mida vanemaks saadakse, seda enam tekib vajadus isikliku ruumi järele.

Saatejuhid leidsid üksmeelselt, et Eesti kinnisvaraturul on viimasel kolmel kuul toimunud märkimisväärseid positiivseid muutusi. Tehingute arv on jõudnud tagasi 2022. aasta tasemele ja tehakse viimase pooleteise aasta rekordeid ning teisalt on pakkumiste arv hakanud langema, mis viitab turu stabiliseerumisele. „Fakt on see, et turg on aktiivsemaks läinud, ükskõik milliseid numbreid me vaatame ning selle põhjus võib olla fakt, et paisu taga oli väga palju maksejõulisi inimesi, kes olid lihtsalt ootel ning kes nüüd enam oodata ei jõua,“ mõtiskles Sooman.

Üks olulisemaid positiivseid suundumusi on uusarenduste müük. Tallinnas ja Harjumaal on praegu pakkumisel ligikaudu 3000 uut korterit, millest 1000 on valmis ja neid on võimalik oma silmaga näha. „Kliendid saavad valida ja arendajad teevad atraktiivseid pakkumisi,“ märkis Vatsel, lisades, et kuigi uusarenduste hinnad on kõrgemad, ahvatlevad ostjaid energiatõhusus, tänapäevane esteetika ja parem sotsiaalne keskkond. Saatejuhid kinnitavad, et turg on põhjast läbi käinud ning inimesed on aru saanud, et hinnad ilmselt enam ei lange.

Hoolimata euribori tõusust ja majanduse üldisest jahtumisest on tööjõuturg püsinud tugev, mis omakorda toetab kinnisvaraturgu. „Kui inimestel on tööd, on kõik hästi,“ sõnas Vatsel. Samuti on viimaste aastate säästlikum elustiil ja investeerimisvõimaluste otsimine muutnud inimesed teadlikumaks oma finantsvõimekusest.

Üüripakkumised tõusutrendis ja globaalsed tegurid

„Huvitav dünaamika on üüri- ja ostuturu vahel. Kui ostuturg on aktiivsem, siis üüripakkumiste arv suureneb, sest inimesed eelistavad jälle omamist. Kui üüripakkumisi tuleb juurde, on see märk, et inimesed on hakanud taas kinnisvara ostma,“ selgitas Sooman.

Vatsel ja Sooman tõid välja ka selle, et kinnisvaraturgu mõjutavad tugevalt ka globaalsed sündmused. Nad tõid näitena Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi peatse ametisse astumise ja selle mõju Euroopa julgeolekule. „Globaalseid riske ei tohi alahinnata ning turvaline keskkond on oluline ka kinnisvarasektoris,“ sõnas Sooman. Hoolimata globaalsetest pingetest usuvad saatejuhid, et turu põhi on tõenäoliselt seljatatud. Samas rõhutati, et taastumine saab olema aeglane ja sõltub erinevate segmentide eripäradest. Näiteks suvekodude ja maapiirkondade kinnisvara jääb nõudluselt ilmselt veel pikaks ajaks madalseisu.

Saate lõpus tõdeti, et kinnisvara ostmist ei tasu lõputult edasi lükata. „Ela oma unistuste elu täna, mitte homme,“ julgustas Vatsel, kuid lisas hoiatuse, et laenukohustused tuleks realistlikult läbi kaaluda. Mõistlik plaan B aitab maandada riske juhul, kui majandusolukord peaks taas halvenema.

„Hunnik pappi ja suitsev kinnisvara“ leidis sel korral, et turg on liikumas uude tsüklisse, kuid väljakutseid jagub veel pikaks ajaks.