Idaeuroopalikust töökultuurist tehisintellektini: kümme ennustust, kuidas tööturg uuel aastal muutub

Aasta lõpus tehakse uueks prognoose, nii panid ka personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad traditsiooniliselt kirja kümme tööturgu puudutavat ennustust.

1. Kõik haaravad rooli, keegi ei juhi

Tööturul on olnud aastaid, kus rool on selgelt kas tööandja või siis töötaja käes. Algaval aastal usuvad mõlemad, et juhivad olukorda, aga rooli pärast kaklemine võib põhjustada hoopis juhitamatust, mille tagajärjed on prognoosimatud. Paljud tööandjad usuvad, et neil on potentsiaalsetest töötajatest järjekord ukse taga, töötajad seevastu ei pelga tööd kaotada, sest viimasel viiel aastal on pea kõike nähtud, mõistetud, et hakkama saadakse ikka ja endale pähe istuda ei lubata. Edukalt toimivad organisatsioonid, kus kõik võtavad keerulise aja kiuste vastutuse ja püüavad sünergias tegutseda, üksteiselt rooli kiskumata.

2. Palgasurve on suur, aga tööandjate kukkur kõhna

Hinna- ja maksutõusude taustal on töötajatepoolne palgasurve tugev. Paraku on tööandjate poolt headel aegadel kogutud rasvavaru otsas, rahakott peaaegu tühi ja midagi sealt võtta pole. Rohkem mõistmist võiks olla mõlemal poolel, siis on lihtsam keeruline ja emotsionaalselt laetud aasta üheskoos üle elada.

3. Väärtuskonflikt töö olemuse üle süveneb

Nooruse hukkaminekust on räägitud sajandeid. Küll ei ole noorte ja vanemate arusaamad töö olemuse küsimuses olnud kunagi nii lahknevad kui praegu. Noored ei pea Vargamäe Andrest eeskujuks, vaid rumalaks enesepõletajaks, nad ei arva, et elu peaks keerlema ümber töö ja sellest tuleks kümne küünega kinni hoida. Vanema põlvkonna juhtide jaoks saab olema üha suurem väljakutse motiveerida põlvkondi, kelle jaoks on enne tööd veel hulk muid prioriteete.

4. Kemplus töö asukoha üle jätkub

Kodukontorist on saanud uus normaalsus ja seda džinni pudelisse tagasi toppida on keerukas. Suured tööandjad siiski survestavad või motiveerivad inimesi taas kontorisse liikuma, sest ühelt poolt tunnetavad nad kontrolli kaotamist, teisalt on neil liigselt kallist kontoripinda, mida tuleb kuidagi õigustada. Väikestes organisatsioonides kipub olema pigem vastupidine suundumus, tööandjatele sobib hästi, et inimesed suudavad kontorikulusid tekitamata iseseisvalt tööd teha.

5. Tehisaru rolli ja võimekuse üle vaieldakse palju

Üha enam kuuleme, kuidas AI võtab töö üle või on vähemalt tõhus abimees. Kui juba praegu põhjustab see vaidlusi, siis võimalik, et uuel aastal ka konflikte, sest kui osades valdkondades on tehisintellekt võimekas, siis teistes sugugi mitte. Osad juhid eeldavad, et nende töötajad võiksid olla AI toel kiiremad ja efektiivsemad, aga esialgu ei suuda see paljudes tegevustes kvaliteedihüpet tagada. Eriti oluliseks muutub kriitiline mõtlemine ja analüüsioskus, et mõista, milles AI on tugev ja milles eksib. Rumala inimese käes võib AI tuua kaasa tohutu kvaliteedilanguse ja tekitada tööd juurde. Kahtlemata kasutatakse 2025. aastal AI lahendusi aktiivsemalt kui kunagi varem, aga töö tõhustamise kõrval tekitab see esialgu ka tööd juurde.

6. Töökultuuride konflikt süveneb

Eesti ettevõtted on kümneid aastaid tegutsenud Skandinaavia mõjusfääris, aga raske aeg majanduses toob taas nähtavale idaeuroopaliku töökultuuri elemente ning üha rohkem näeme suuremat sekkumist ja mikromanageerimist. Näiteks räägitakse lugusid leedukate omanduses ja/või juhtimise all olevate organisatsioonide töökultuurist, milles on eestlaste jaoks palju võõrast. Efektiivses või intensiivses tegutsemises pole iseenesest midagi halba, aga tulemuse saavutamise viise tajutakse agressiivsena ja põhjamaise eestlase jaoks kipub see olema kohati jahmatav. Kindlasti on võimalik mõlemal poolel teineteisele lähemale astuda, aga enne jõutakse maha pidada hulk töökultuurilisi vaidlusi, kus mõlemad pooled on arvamusel, et teisel pool valitseb töökultuuritus.

7. Ettevõtted püüavad lükata riskid kellegi teise õlule

Keeruline majandusolukord, pidev palgasurve, kõrged maksud, kasvav bürokraatia ja kestlikkuse ootus on pannud ettevõtjad olukorda, kus nad tunnevad, et peavad võtma üksinda enda kanda kogu maailma valu. Selles olukorras püütakse leida nii legaalseid kui poollegaalseid võimalusi, kuidas riske organisatsioonist välja lükata. Mõni arvab, et töötajad võiksid müüa teenust ja esitada arveid, teine leiab, et renditöötajale on lihtsam boonuseid mitte pakkuda. Iseenesest on äris normaalne valikuid kalkuleerida, aga kui motivatsiooniks on skeemitamine ja riskide sokutamine nõrgematele, pole see enam viisakas.

8. Kestlikkus on hügieenifaktor

Kestlikkusest ei saa üle ega ümber ükski organisatsioon. Kestlikult tegutsemine on muutumas sama elementaarseks nagu töötajatele palga ja riigile maksude maksmine. Kindlasti on veel nihverdajaid, aga noore põlvkonna kandidaate nad enda juurde tööle meelitada ei suuda. Üha enamate inimeste jaoks on oluline, et tööandja mõtleks ja tegutseks roheliselt, kasutaks taastuvenergiat ja õiglaselt hangitud tooret ega jätaks endast maha jäätmeid. ESG valdkonna inimesi otsitakse järjest enam, uueks popiks ametikohaks on kujunemas kestlikkuse vandeaudiitor, kes suudab analüüsida nii sisu kui vormi, sest kestlikkuse tuules leidub ka organisatsioone, mille puhul on roheline vaid pealispind.

9. Koondamised puudutavad rohkem juhte kui spetsialiste

Ametikohtade koondamised jätkuvad ka uuel aastal, aga suurt hüpet tõenäoliselt ei tee. Koondamised puudutavad paljuski valdkondi ja ametikohti, mida uus majandus ei soosi, seega tasuks sealsetel inimestel juba eos mõelda, mida nad võiksid juurde õppida, et kohanduda. Ametikohad kaovad erinevatel põhjustel, näiteks tugiteeninduskeskused kolivad odavamatesse riikidesse, osad tööstussektorid ei suuda samas mahus eksportida, raamatupidamist teeb tehisintellekt, mõni sektor toimib edukalt seniste keskastmejuhtideta. Spetsialistiks olemine on boonus, eriti kui valdkond on perspektiivikas ka kiirelt muutuvas maailmas.

10. Vastuolud kasvavad

Kui kunagi räägiti esimesest ja teisest Eestist, siis praegu on neid sadu. Ühiskond on nii kihistunud ja mullistunud, et ühestki asjast ei saa rääkida kui absoluutsest tõest. Tööpuudus kasvab ja kahaneb, spetsialiste on puudu ja üle, AI aitab ja ei aita, raha on rohkem ja vähem, inimesed on virgad ja laisad, tulevad kodumaale tagasi ja lähevad ära, teevad kaugtööd ja on sunnismaised, saavad suuri boonused või ei saa palkagi – kõik need protsessid toimuvad samal ajal. Ebastabiilsust ja arusaamatusi on palju, kindlasti aitaks püüd mõista ja oskus panna ennast teiste inimeste kingadesse.