Aasta kõige õnnetumad päevad olid jaanuaris ja augustis
ERGO kindlustuse andmetel osutusid lõppeva aasta õnnetusterohkeimateks kuudeks jaanuar ja august, mil kahjujuhtumite arv lausa kolmekordistus. Suurte kahjunumbrite taga olid peamiselt ootamatult keerulised ilmastikuolud.
Jaanuaris tõid krõbedad külmakraadid ja suur temperatuuri kõikumine kaasa 37% rohkem liikluskahjusid kui 2023. aastal. Aasta suurim talvine liikluskahju ulatus 130 000 euroni, mille põhjustas veoki ja sõiduauto kokkupõrge. Libeda tee ja tugeva tuule tõttu kaotas juhitavuse ka buss, mis libises kraavi ja põrkas vastu puid. Bussis viibinud reisija, kes polnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, sai kergemalt vigastada.
Kui tavaliselt registreeritakse ERGO kindlustuses keskmiselt 55 sõidukikahju päevas, siis 12. jaanuaril leidis aset lausa 154 kahjujuhtumit. „Keeruliste ilmastikuolude tõttu oli sel päeval palju libeduse tõttu teelt välja sõitmisi ja mitme auto omavahelisi kokkupõrkeid,“ selgitas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Näiteks Tallinna ringteel toimus järjestikku mitu õnnetust, milles osales kokku üle 25 sõiduki. Suuremad kahjud jäid vahemikku 20 000-30 000 eurot.
Kuuekohalised liikluskahjud
Aasta suurim liikluskahju toimus aga juunis, kus sõiduauto ja mootorratta kokkupõrke tagajärjel sai mootorrattur raskeid kehavigastusi. „Olenevalt kannatanu tervislikust seisundist ja selle taastumise ajast võivad kahjud koos tulevikus maksmisele kuuluvate summadega ulatuda mitmesaja tuhande euroni,“ lisas Lepvalts.
Suured kahjud ei piirdunud aga ainult liiklusega. Hüppelist tõusu oli näha ka kodukindlustusjuhtumites, mida registreeriti jaanuaris 31% rohkem kui mullu. „Krõbedate külmakraadide tõttu oli oluliselt rohkem torude külmumisest tekkinud kahjusid, mistõttu sageli olid tekkinud kahjud ka tavapärasest keskmisest suuremad,“ selgitas Lepvalts.
Lepvaltsi sõnul on kõik suuremad kahjupäevad reeglina seotud keeruliste ilmaoludega nagu libedus, torm, vihm, äike ja rahe. „Näiteks ootamatult palju kodukahjusid tuli ette ka 1. juunil, mille põhjustas ootamatu rahe. Tugev rahe tekitas kahjustusi hoonete katustele, mille suuremad kahjud ulatusid 20 000 euroni,“ lisas ta.
Teine kõige kahjuderohkem päev kodu- ja varakahjudes oli augustis, mil Tartut tabas tohutu paduvihm. Tavapärase 15 juhtumi asemel registreeriti 6. augustil lausa 49 juhtumit. Kalleim veekahju tabas sel päeval ühte Tartu muuseumit, mille kahjud jäid 50 000 euro väärtusesse.
Kõige suuremad kahjud kodukindlustuses saavad aga reeglina alguse tulekahjust. „Ka sel aastal oli suuremaid tulekahjusid, kus kahjud ulatusid üle 100 000 euro. Neist suurim juhtum oli elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju, mille tagajärjel hävines elumaja. Kahju suurus ületas 250 000 eurot,“ lisas Lepvalts.
