Leedu teeb Eestile ja Lätile ettepaneku ehitada ühine elektrijaam

Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnas teatas neljapäeval, et Leedu kavatseb teha Lätile ja Eestile ettepaneku ehitada ühine elektrijaam, et tugevdada riikidevahelist koostööd energeetikas ja tagada regiooni energiajulgeolek.

Raadiojaamale Žinių Radijas antud intervjuus ütles Vaičiūnas, et tegu peaks olema juhitava tootmisüksusega, kuid asukoha ja tehnoloogia üle pole veel Läti ja Eestiga arutelusid peetud. „Ideaalis, kui me jõuame Läti ja Eestiga kokkuleppele, võiks see olla uus elektrijaam,“ ütles minister, lisades, et Balti riikide jaoks on oluline teha elektriturul rohkem ja tõhusamat koostööd.

„Kui selline otsus [ühise elektrijaama ehitamise kohta] vastu võetakse, siis paindlik tootmine tähendab tavaliselt gaasielektrijaama,“ selgitas Vaičiūnas, rõhutades samas, et läbirääkimised on alles algusfaasis.

Ajalooliselt on Balti riikidel olnud raskusi suurte energiaprojektide, näiteks ühise veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja ühtse gaasituru loomiseks kokkuleppele jõudmisega.

Vaičiūnas tunnistas, et ühisprojektide puhul konsensuse saavutamine on keeruline, kuid rõhutas piirkondliku koostöö potentsiaalseid eeliseid, eriti arvestades, et Eesti, Läti ja Leedu sagedusreservide turg on ühine. „Seepärast teeme ettepaneku [ehitada ühine elektrijaam] laiemas regionaalses plaanis,“ sõnas Leedu energeetikaminister.

Ta ei täpsustanud arutelude ajakava ega seda, millal ametlik ettepanek esitatakse. Samuti ei avaldanud ta jaama võimaliku asukoha ega tehnoloogia üksikasju, öeldes, et enne on vaja ära kuulata Läti ja Eesti seisukoht.

Leedu energeetikaministri Žinių Radijasele antud intervjuust selgus, et peale ühise elektrijaama plaanide on Leedu tugevdanud ka strateegilise tähtsusega Rootsi-suunalise NordBalti (700 MW) ülekandekaabli valvet. Sammu ajendas 25. detsembri vahejuhtum, kus Vene varilaevastikule kuuluv naftatanker Eagle S lõhkus Eesti ja Soome vahelise Estlink 2 merekaabli. Vaičiūnase sõnul on oluline, et Balti riigid ei piirduks ainult seirega, vaid et neil oleksid ka sabotaažiaktidele reageerimise tarbeks konkreetsed tegevuskavad.