Kinnisvaraportaali tegevjuht: neli olulist muudatust, millega uuel aastal arvestada

2025. aastal jõustub terve hulk olulisi maksuseaduste muudatusi ja kehtestatakse uued tasumäärad. Kinnisvara24 portaali tegevjuht Urmas Uibomäe selgitab nelja peamist muudatust, millega tuleb kinnisvaratehinguid tehes arvestada.

Euribor langeb edasi

Kuue kuu euribor on märkimisväärselt langenud, jõudes 2,562 protsendini. See on tähelepanuväärne muutus võrreldes 2023. aasta oktoobri rekordilise 4,1 protsendiga. Ekspertide hinnangul jätkub langustendents ja 2025. aasta lõpuks võib euribor langeda alla kahe protsendi.

Positiivne areng on juba elavdanud laenuturgu – nii eraisikud kui ka ettevõtted on muutunud aktiivsemateks laenuvõtjateks. Euribori prognoositav langus peaks veelgi parandama inimeste laenuvõimet ja elavdama eluasemeturgu. Kuigi kinnisvarahinnad püsivad eeldatavalt stabiilsed, on oodata tehingumahtude kasvu.

Käibemaksutõus mõjutab uusehitiste hindu

Alates 1. juulist 2025 tõuseb käibemaksumäär 22 protsendilt 24 protsendile. See muudab ehitamise kallimaks ja tõstab uute korterite hinda. Kuna ehituskulud suurenevad, on arendajad sunnitud edaspidi uute korterite ja majade hindu tõstma.

Käibemaksuga on maksustatud uue kinnisvara müük. Olenemata sellest, kas müüakse korterit, elumaja või äripinda, kui müük toimub enne reaalse kasutamise algust, tuleb müügihinnale lisada käibemaks.

Seni kehtinud käibemaksuseaduse järgi kaotas hoone oma „uue“ staatuse kohe pärast esmakordset kasutuselevõtmist. See tähendas, et edasi müües ei pidanud käibemaksu lisama. Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuva käibemaksuseaduse muudatusega peetakse hoonet „uueks“ terve esimese kasutusaasta jooksul. Kui hoone müüakse selle esimese aasta jooksul, lisandub müügihinnale käibemaks. See muudatus viib Eesti seaduse rohkem kooskõlla Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga, mis lubab liikmesriikidel määratleda uue hoone vanuseks kuni kaks aastat. Eesti valis piiriks ühe aasta.

Näiteks kui käibemaksukohustuslane ostis uue korteriomandi 2024. aasta novembris, võttis selle kohe kasutusele maksuvaba käibe tarbeks (andis eluruumina pikaajaliselt üürile) ja müüs selle korteriomandi pärast üürilepingu lõppemist 2025. aasta mais ehk ühe aasta jooksul esmasest kasutuselevõtust arvates, tuleb müügihinnale lisada kohustuslikus korras käibemaks.

Käibemaks kehtib vaid uusarenduste kohta, järelturul käibemaksu ei lisandu.

Notaritasud suurenevad

Uue aasta alguses jõuab valitsuse lauale notaritasude 1. märtsist 2025 suurendamise eelnõu. Eelnõu vastuvõtmise korral kasvavad tasud märkimisväärselt: näiteks 9000-eurose kinnistu võõrandamise eest tuleb senise 50,90 euro asemel tasuda 120 eurot. Hüpoteegi seadmisega seotud kinnisasja müügilepingu notaritasude kasv on keskmise maakonna tehinguväärtuse näitel kõige väiksem Tartumaal (22,5%) ja kõige suurem Ida-Virumaal (85,9%). Harjumaal suureneksid tasud 25,5%. Samas on Harjumaal kinnisvara kõrge müügihinna tõttu keskmine notaritasu ka uuel aastal kõige suurem (884 eurot) ja Ida-Virumaal kõige väiksem (240 eurot). Notaritasude muudatused on veel eelnõu staadiumis ja võivad muutuda.

Eluasemelaenu intresside maksusoodustus kaob

Eraisikutel ei ole enam võimalik oma maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intresse. Elamu või korteri eluasemeks soetamiseks võetud laenu või liisingu intresse said eraisikud viimast korda maha arvata 2023. aasta eest esitatud tuludeklaratsioonis. 2024. aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis enam eluasemelaenu intresse maha arvata ei saa.